Tema maailmavaateid ning tundeid kirjeldatakse detailselt, samal ajal kui Isanda kohta väga palju informatsiooni ei jagata. Jutustaja on selles teoses heterodigeetiline ehk omab juurdepääsu kõikidele sündmustele ja tegevuskohtadele ning on loost väga hästi informeeritud, kuid ei asu jutus sees, vaid seisab väljaspool lugu. Jutustaja tundub olevat Popi suhtes väga kaastundlik ning suhtus kerge põlgusega Huhuu-sse. Kogu teos jutustataksegi just jutustaja vaatevinklist. Minu arvates mõjutab jutustaja vaatepunkt ning teose struktuur vägagi teksti tähendust. Kui jutustaja oleks olnud hoopis teksti sees ning teos oleks kirjutatud näiteks Huhuu vaatenurgast, ei oleks ta kindlasti kirjutanud nii pikalt sellest, kui hea ja hooliv on Isand ning, kuidas talle meeldib, et talle alati turult värsket liha tuuakse, sest Huhuu veetis kõik need pikad päevad oma kitsas puuris.
detailset infot, et midagi arvustada. Vastasel juhul, nagu romaani autor on öelnud, oleks see igav, ühekülgne ja liigselt teksti kinni jääv. Seega arvustan ma seda, mida ma mäletan. Aeg, mis on möödunud teose lugemisest, annab mulle võimaluse olla loominguline ja panna kirja mõtted ja mälestused oma silmade ja hinge läbi. Raamat räägib neljast täiesti erinevast inimesest, kolmest mehest ja ühest naisest, keda seob teose alguses vaid uus töökoht. Raamatut, teskti ja selle sisu jutustataksegi nende nelja inimese silmade ja mõtete läbi. Tegelikult siiski Kenderi nelja erineva mõttesuuna järgi. Teoses on tunda palju autori enda mõtete arutelu läbi erinevate väljamõeldud tegelaste, tänu kellele ta saab lubada endale diskuteerimist iseendaga erinevate vaadete läbi. Alguses võib tunduda selline neljaks jagunev (enamasti) monoloog tüütu ja arusaamatu. Mis alguses on aga mõistetamatu ja ehk ka tüütu, muutub lehekülgi mööda edasi ronides selgeks
Austraalia dokumentaalfilmid – Connolly&Andersen, tuntud filmide triloogia, räägi Papuade grupis. First Contact räägib kuidas filmiteijad lähevad sinna mägismaale, milline oli selle grupi esimene kokkupuude valgetega. Kolmas osa Black Harvest räägib, kuidas Joe Leahy ärgitusel hakkab terve kogukond kasvatama kohviubasid, kuna maailmaturul on hind hea, aga siis teisel hetkel hind kukub ja pärast polnud neil midagi kohviubadega teha ja siis jutustataksegi, kuidas kogukond sellest aru saab. Suudetakse anda edasi emotsioone, mida tähendab elada sellises keskkonnas (isoleeritud paigas). Filmid on kaasakiskuva narratiiviga ja samas on loost eraldiseisvad kõnekad kultuuri edasiandjad. Dennis O’Rourke – teinud mitmeid filme, mis vaagib problemaatikat, kuidas põlielanike grupid on seotud laia maailmaga. YAP räägib kuidas kohalikku kogukonda tuleb TV ja millised pinged tekivad ja kas on mõistlik valimatult
annaabi.ee 
