Pulp Fiction Arvustus Quentin Tarantino 1994 aastal loodud Pulp Fiction ei ole mingi tavaline gängsterifilm, vaid lugu, mis jutustab gängsterite hingeelust, millest tavainimesel pole aimugi. Tegelased võitlevad filmis respekti(mis teadagi kujutab gängstade elus tohutusuurt rolli) ja raha eest. Film oli tarantinolik - suurepärased dialoogid näitlejate vahel, teatud stseenid, mille järgi on kohe aru saada, et tegemist on Tarantino tehtud filmiga(mõrvarid ei vii oma tegusi toime filmi esimestel minutitel vaid kogu tegevus toimub filmi kestel ning mõrvarist peategelane jääb alles samuti filmi lõpuni) Tarantino loodud tegelased on inimlikud, tehes ikka ja jälle vigu, kuid nendest alati õppides, nad on sümpaatsed ning vaimukad, sageli ka iroonilised. Näiteks lasti suures jututuhinas maha mees, kes enne oli olnud hea vestluspartner, ja seda kõike täiesti juhu...
Barthes Temaatiline analüüs: Teema analüüs Teksti kui infoallikas (ajastu, eluolu jm) Tekst kui autoritekst (autobiograafia, omaeluloolisus) Abstraheeritud tegelikkus tekstis (akrooniad, arhetüübid, müütilisus). Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee Motiivistik (nt aia harimise motiiv Mats Traadil) Aeg ja ruum (kronotoop) Jutustaja, jutustamisviisid Tegelassuhted ja –tüübid Poeetika analüüs: Immanentne tasandianalüüs (nii sisu kui ka vormitasandil) – analüüsitakse kõike, võib minna liiga kirjuks. Dominantne tasandianalüüs (integreeritud hierarhia, tekstisiseste ja tekstiväliste seoste kokkupuude) – millegi konkreetsema analüüs (vaadeldakse täpsemalt nt sisu, žanrit või arhetüüpi). Alguse ja lõpu seosed (raamjutustus)
osa saabudes oli saavutatud klassikustaatus. I osa teemaks võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV osa puhul võitlus iseendaga ja oma õnnepüüdega, V osa tähistab resignatsiooni. Avardatud iga lapsepõlve mure, rõõm ja hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule. Kohane ka saatuslik motiiv. II osa kinnistab ja V kujundab teatava iseseisva romaanitüübi eesti traditsioonis kooliromaani tüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja eri jutustamisviisid. 7. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Pärast Kalevipoega kõige tugevam peategelane. Esimene ja tugev Nipernaadi tõlgendus on see, et seda käsitletakse autobiograafilises võtmes. Võimalik tõlgendada kui arengulugu, muutub aastaaegade liikumisega. Armastusromaan, rännuromaan, suvitusromaan. Nipernaadi on naistevõrgutaja, seikleja, hurmaja ja muinasjutuvestja jutustab igasugu lugusid, laseb jalga ja alustab uuesti. Rööbitub Ekke Mooriga. 8
+ imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardatud iga tühisem lapsepõlve mure, iga väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks. Baudelaire + saatuslikkus võib rääkida saatuslikest motiividest läbi sarja ajalookirjutise ambitsioon hakkab olema ka ajalookirjutus II osa kinnistab v kujundab teatava iseseisva romaanitüübi eesti traditsioonis kooliromaani eritüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja kaasnevad eri jutustamisviisid (Maurus vs Paunvere). Lutsu variant on humoristlikum. Ma armastasin sakslast + õnnetu armastuslugu + sotsiaalsed suhted on ajaloos ümbermängitud + on kasutatud mina-vormi Kuningal on külm jt tekstid on vähem realistlikud kui eelmised Tammsaarel on väga tugev teksti ja teemakihtide integreerimisevõimalus, loetavus tänapäevani. August Gailit Gailit jääb üksikuks romantikuks läbi aastakümnete. Eesti-Läti segaperes sündinud. Pärast esimesi kooliringe oli ta Riias ajakirjanik
annaabi.ee 
