- võib sekkuda sündmustesse Olulisemad žanrid - suurvormid eepos ja romaan - väikevormid valm, novell, jutustus Eepos - värsivormiline suurteos ( maailma loomisest, jumalate tegudest, ajaloosõndmustest, looduskatastroofidest) - lugulaul Kangelaseepos - kesksel kohal rahva suurkuju - kangelane Eeposele iseloomulik - suurejoonelisus - üleloomulikud inimesed - kõik suurem ja võimsam kui elu - jutustamistoon rahulik Eeposed tekkeloo järgi: Rahvaeepos - anonüümsed - kandusid suuliselt edasi - tuginevad müütidele Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul kirja pandud Rahvuseepos - koomiline - loomtegelased Eeposeid: - sumeri „Gilgameš“ (22.saj.eKr) - kreeklaste „Ilias“ ja „Odüsseia“ (8.saj.eKr) - Dante „Jumalik tragöödia“ (1307-1321) - Kreutzwald „Kalevipoeg“ (1862) Eepika alaliik romaan Romaan - eepika suurvorm
allajäämine, surm. Eepose elukujutust iseloomustab avarus, monumentaalsus, tõstetud tundetoon. Sagedane on üleloomulik element, kõik on eeposes suurem ja võimsam kui elus. Esinevad rohked kordused, kasut püsimotiive, -epiteete, perifraase ( ümberütlusi ), algriimi ( alliteratsioon, assonants ), värsimõõtudest antiikset heksameetrit, vanaprantsuse aleksandriini, blank- ( riimita värss, harilikult viiejalaline jamb ) ja regivärssi. Jutustamistoon on rahulik ja aeglane, sõnastus arhailine ja lihtne või pidulik. Eeposed on tekkeloolt kahesugused: 1) rahvaeeposed tekkelt varasemad, anonüümsed, suuliselt põlvest põlve edasi antud. Tuginevad müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on alles palju hiljem kirja pandud. Vanim osaliselt säilinud eepos on ,, Gilgames " (3.a-tuh eKr ). Esmakordselt maailmakirjanduses tõusevad siin inimese surelikkuse ja elu mõtte küsimused
annaabi.ee 
