olevate mõtete, tunnete automaatsel kirjapanekul 13 urbaniseerumine- inimasustuste koondumine ja linnade laienemine ehk linnastumine 14 psühhoanalüüs (S.Freud)- õpetus, et ka loomingu lähtealuseks on alateadvuses olevad elemendid nagu unenäod, nägemused jne 15 modernluule- rütm, riim, rohke kunstiliste kujundite, sümbolite, isikustamise kasutamine (nt Charles Baudelaire "Majakad") 16 modernproosa- traditsioonilise romaani jutustav laad on asendunud uue jutustamistehnikaga-peategelase mõtisklustega, tema sisemonoloogiga. Sündmused lähtuvad peategelase vaatenurgast. (Oskar Wilde "Dorian Gray portree") 17 käsitletud teoste autor, põhiprobleem, sõnum "Kuristik rukkis" J.D. Salinger/ piir lapse ja täiskasvanuks saamise vahel, enesemääratluse kriis "Vanamees ja meri" E.Hemingway/ võitlus inimese ja looduse vahel/ suurt osa mängib võitluses juhus, kuna alati ei saa inimene ise otsustada, vaid see tehakse tema eest (loodus) "Sinilind" M
Kontraste leiame nii sisust kui ka keelelisest küljest. Nii on vastandatud elu ja rahu surma ning sõjaga, minevik olevikuga, kodupaik rindejoonega, tulevikuunistused lootusetusega jne. Ka üksikute tegelaste kujutamisel leiame kontraste: head ja halvad, võitjad ja kaotajad, noored ja vanemad inimesed. Kuni teose lõpuni kirjeldab Bäumer isiklikke elamusi, tähelepanekuid ja tundmusi. Selline kujutamisviis on muidugi subjektiivne, aga just niisuguse jutustamistehnikaga on Remarque suutnus luua kogupildi, mis avaldab sügavat muljet ning väärib sõjaeepose nime. Romaani üksikute episoodide meeleolu vaheldub kiiresti. Selle saavutamiseks kasutab Remarque erimevaid stilistilisi vahendeid. Nii võib romaanist leida humoristlikke ja piltlikke väljendeid, irooniat, personifikatsiooni, võrdlusi ja metafoore. Sümbolitega on autor pigem kokkuhoidlik. Romaani tegelastele on omane asitada oma seisukohti kord nii, kord naa, kord
Peaaegu realistlikus võtmes kirjutatud huvitav romaan: ,,Keegi ei kuule meid" (1948) jutustab läbi poliitilise murranguaja, aastad 1939-41. See on ühe väikelinna Valga lugu, millega oli tal isiklikku kogemusi, sest ta sai gümnaasiumi hariduse Valgas, nagu mitmed teised Lõuna-Eesti kirjanikud. Õnnestunud kajastusi 1940ndatest aastatest pole peale Uibopuu. Mudeldav tendents areneb edasi, modernismi eelmäng proosas, toimus romaanis ,,Neli tuld" (1951) mängib ruumimudelite kaudu ja jutustamistehnikaga. Romaan ,,Janu" (1957) kõige olulisem Uibopuu romaan. Probleeme, mudelsituatsiooni, aga ka isiklikumalt läbielatud, psühholoogilisem. Lahendus on peaaegu ootamatu. Valib peategelaseks tütarlapse, kes põeb luutuberkuloosi ja on voodihaige. Autobiograafiline taust, kui distantseerib soovahetusega selle. Uibopuu looming baseerub tegelase sisevaatlusel: üksik tegelane, kel on lähedastega ainult õrn kontakt. 28. Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja autorid
iseseisvumine, enesearendamine, leida oma tee. Suurem osa romaanidest on kujunemisromaanid. Erinevalt omaaegsetel kelmiromaanidel ei ole 73 tähelepanu seiklustel, vahejuhtumistel, vaid vaimsel ja hingelisel küpsemisel. Takistusteks on erinevad väärarusaamad ja pettekujutelmad, mille ületamise järel jõutakse eesmärgini. Uuendas romaanizanri kompositsiooni ja jutustamistehnikaga ning ka psühholoogiavõtete sissetoomisega ja sotsiaalse kriitikaga. Peategelane, kes otsib harmooniat ja ennast, on enamasti teoses ummikus (HH) ja peab muutuma ise, muutma oma mõttemaailma. Vaimsete väärtuste maailma eeskuju ja näidis on n-ö kolmas kuningriik kuni Hitler hakkas enda kolmandast reichist rääkima. Arutleb selle üle,e t kõik on maailmas omavahel tihedalt seotud, toimub korraga, simultaanselt. Selles paljususes tuleb orienteeruda ja sellega leppida
annaabi.ee 
