Matilda külastas iseseisvalt küla raamatukogu. Ta käis seal iga päev, kui oli üksi koju jäetud ja varsti olid kõik lasteraamatud läbi loetud. Nüüd palus Matilda endale mingit headv ja kuulsat täiskasvanute raamatut. Raamatukoguhoidja oli hämmingus. Matildalt sai ta teada, et tema vanemad ei tea, et ta seal käib ja loeb. Neile raamatud ei meeldi. Poole aastaga luges Matilda läbi 14 tähelepanuväärset teost.Matilda oli haaratud Hemingway jutustamisoskusest: ta tundis lugedes nagu oleks ta ise seal ja vaataks kõike pealt.Proua Sabin andis nõu, et pole vaja muretseda, kui kõigest aru ei saa, lasku Matilda sõnadel nagu muusikal enese ümber hõljuda. Proua Sabin rääkis Matildale ka raamatute laenutamise võimalusest . Nüüd sai Matilda väikesest magamistoast lugemissaal. Matilda rändas lugedes läbi terve maailma. 2. Härra Koirohi, suur autoärimees Matilda isa müüs edasi kasutatud autosid. Ta oli oma äri rajanud pettusele
nukrutsevad meeleolud. Osalt loomistarbest, osalt lugejaskonna pealekäimisel jätkas Luts Tootsi-lugude sarja. Vähemate vaheaegade järel ilmusid temalt: ,,Suvi" (I 1918, II 1919), ,,Tootsi pulm" (1921) ja ,,Äripäev" (1924). Nimetatud teoseis esinevad küll samad tegelased, kuid neid pole kujutatud säärase plastilisusega kui ,,Kevadeis". Samuti ei anna kõnesolevad jutud tunnistust sellest ladusast jutustamisoskusest, sundimatust huumorist ega leebest nukrameelsusest, mis on omased Lutsu pildikestele koolipõlvest. Vestelaadilised jutustused ,,Tootsi pulm" ja ,,Äripäev" kannavad eelkõige süvenematuse ja ruttamise pitserit, mis nende kunstilist väärtust suuresti kahandab. Tootsi-lood, eriti ,,Kevade" I ja II, põhinevad kirjaniku isiklikel mälestusil Palamuse kihelkonnakoolist ja selle lähemast ümbrusest. Võib eksimatult väita, et Tootsi-lugude kunstiküpsema osa
annaabi.ee 
