Olgu see siis metsik jooming, sõdurid lahingus, saanisõit või peenutsev prantsuskeelne konversatsioon dineel Tolstoi haarab oma kirjeldustes iga nüanssi, ükski detail ei jää tähelepanuta. Romaanis on juttu peale kõrgema seltskonna ka lihtsate inimeste maailmast: käsitöölistest, teenijatest ja talupoegadest, ja kõike seda selges, rahulikult voogavas keeles, mis jätab mulje, nagu pajataks siin elu ise. Lisaks realistlikule jutustamiskunstile on Tolstoi kujutatud ja tõlgendatud suured ajaloolised seosed need, mis teevad romaanist vene rahvuseepose. Napoleoni lüüasaamine tähendab vene hinge võitu ennasttäis võimu üle, kes usub, et ainult tema üksi vormib ja suunab ajaloo käiku. Selline ülbus viib paratamatult sõjani ja see oli Tolstoi jaoks kõige hullem kuritegu. Ta osales ohvitserina Krimmi sõjas ja pärast sõja lõppu sai temast veendunud patsifist, kes eitas kuni elu lõpuni igasugust vägivalda
sellega leppida. Oodis "Priius" kirjeldab Puskin öist Peterburgi ja mahajäetud tsaarilossi, mis sai isevalitsuse kukutamise sümboliks. Nagu Hüvanguliidu liikmed, eitas ka Puskin isevalitsuse despotismi ning ülestõusnud rahva vägivalda. P. nägi väljapääsu ranges seaduslikkuses, mis kaitseb vabadust nii türannide kui rahva vägivalla eest. Lisaks eelnevatele paistis Puskin juba tol ajal silma oma teravmeelsete epigrammidega. Lisaks hiilgavale vestlusandele ja heale jutustamiskunstile oli ta ka poliitiliste epigrammide meister. Seltskonnas levisid tema teravad epigrammid tsaar Aleksander I-st ja tema soosikutest ning tegid Puskini nime aina kuulsamaks. Puskini poliitiliste luuletuste hulgas, mis tema eluajal trükki ei pääsenud, on eriline koht luuletusel "Tsaadajevile", mis väljendab veendumust, et Venemaa ärkab kord unest ja hävitab vägivalla, mis sel ajal Venemaal võimutses. 4) Pagendus Lõunas (1820 1824; 21. a 25. a)
Olgu see siis metsik jooming, sõdurid lahingus, saanisõit või peenutsev prantsuskeelne konversatsioon dineel Tolstoi haarab oma kirjeldustes iga nüanssi, ükski detail ei jää tähelepanuta. Romaanis on juttu peale kõrgema seltskonna ka lihtsate inimeste maailmast: käsitöölistest, teenijatest ja talupoegadest, ja kõike seda selges, rahulikult voogavas keeles, mis jätab mulje, nagu pajataks siin elu ise. Lisaks realistlikule jutustamiskunstile on Tolstoi kujutatud ja tõlgendatud suured ajaloolised seosed need, mis teevad romaanist vene rahvuseepose. Napoleoni lüüasaamine tähendab vene hinge võitu ennasttäis võimu üle, kes usub, et ainult tema üksi vormib ja suunab ajaloo käiku. Selline ülbus viib paratamatult sõjani ja see oli Tolstoi jaoks kõige hullem kuritegu. Ta osales ohvitserina Krimmi sõjas ja pärast sõja lõppu sai temast veendunud patsifist, kes eitas kuni elu lõpuni igasugust vägivalda