segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse ja hooletusega nagu realistliku jutustajasse. 20. Sajandi algusest peale eemaldus ilukirjandus üha enam eesmärgist kõneleda sellest, kuidas asjad maailmas päriselt on. Modernistlik arusaam keelest Uusi kunstilisi vorme otsiti nii kõlas kui ka kirjapildis. Luuleteksti puhul oldi üha vähem rahul traditsiooniliste riimi- ja rütmiskeemidega. Kujunes äratundmine et keel võib olla individuaalne ja subjektiivne
teemat kindlal rajal hoida. See kindel rada on ometi sama segane kui kõik vahemärkusedki. Jutustaja soovib lahkuda, kuid mees, kellega ta ruumi tulnud oli peab ta kinni ja teeb ettepaneku Jutustajal pastor Roth'iga isiklikult rääkida. Jutustaja keeldub siiralt, kuid pastor Roth on vahepeal ise tema juurde tulnud ja alustab juttu. Nende jutuajamine on sama ebamäärane kui eelnev vaidlus, rääkides ühtlasi hingelunastusest, pattudest ja kaudselt elu mõttest. Pastor paistab oma olekuga Jutustajasse suhtuvat kui ,,kadunud lambukesse". Jutustaja ei taha seda otseselt tunnistada, kuid sisimas tunneb ka ise nii. Ka pastor Roth kinnitab, et sellest majast, kus nad viibivad, ei ole pääsu, et sealt ei lahkuta niisama. 3 Kui pastor Roth Jutustajaga kõneluse lõpetab, juhatab Jutustajale teejuhiks olnud vanem mees nad jälle ruumist välja. Nad arutavad juhtunut ja mees teeb Jutustajale ettepaneku külastada ühte
See kindel rada on ometi sama segane kui kõik vahemärkusedki. Jutustaja soovib lahkuda, kuid mees, kellega ta ruumi tulnud oli peab ta kinni ja teeb ettepaneku Jutustajal pastor Roth'iga isiklikult rääkida. Jutustaja keeldub siiralt, kuid pastor Roth on vahepeal ise tema juurde tulnud ja alustab juttu. Nende jutuajamine on sama ebamäärane kui eelnev vaidlus, rääkides ühtlasi hingelunastusest, pattudest ja kaudselt elu mõttest. Pastor paistab oma olekuga Jutustajasse suhtuvat kui ,,kadunud lambukesse". Jutustaja ei taha seda otseselt tunnistada, kuid sisimas tunneb ka ise nii. Ka pastor Roth kinnitab, et sellest majast, kus nad viibivad, ei ole pääsu, et sealt ei lahkuta niisama. Kui pastor Roth Jutustajaga kõneluse lõpetab, juhatab Jutustajale teejuhiks olnud vanem mees nad jälle ruumist välja. Nad arutavad juhtunut ja mees teeb Jutustajale ettepaneku külastada ühte kunstinäitust, mis asub samas majas. Jutustajale meenutab mees tõesti
annaabi.ee 
