" 4 2.2.LOOMING Indrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane. Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia "Õudne Eesti". Hargla kasutab oma kirjutistes õuduskirjandusele omaseid elemente. Mitu tema teost kuulubalternatiivajaloo valdkonda. Samuti on mitu tema teost kriminaalromaani vormis või sellest tugevalt mõjutatud. Ulmehuviliste seas on tuntud ja hinnatud Hargla fantastiline jutusari eksortsist pan Grpowskist ning koomilistekelmiromaanide sari alternatiivajaloolisest Eestist (eelkõige Tartust), mille peategelasteks on suli French ja manatark Süvahavva Koulu. 2014. aasta sügiseks oli sarjas ilmunud viis romaani, Melchiori-lood on jõudnud ka teatrisse ning nende ainetel kavandatakse filmi. 2012. aastal näidati televisioonis tema stsenaariumide järgi valminud telesarju "Alpimaja" ja "Süvahavva"; neist esimene kirjeldas
proosat viljelema. B. on kirjutanud veel ajaloolised külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere jutustused «Villu võitlused» ja «Vürst Gabriel» murrakus: "Peipsi peal", "Pahased naabrid", (viimase aineil on loodud film «Viimne reliikvia») "Igapäevane lugu". Jutustus "Vari" (1894) jälgib ning käsitlenud ka oma kaasaega (satiiriline andeka ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve jutusari «Tallinna narrid ja narrikesed» jm.). Tema ja kujunemist. Jutustus "Käkimäe kägu" (1883) kohta: E. Nirk, «Eduard Bornhöhe» (1961). kujutab üht Villu omale sarnast elusaatust. Andres Saal (1861-1931) oma ajalooliste Külajutt "Nõia tütar" näitab ebausu raskeid jutustustega kujunes selle zanri tuntumaks tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena esindajaks E. Bornhöhe kõrval
annaabi.ee 
