neljas peatükk, mis on ülevaade mustlaste elust üldiselt. VII. Autori keel ja stiil Autor kasutas palju tsitaate erinevatest teostest ning mitmeid väljendeid ja vanasõnu. Sõnavara oli lihtne, kuid siiski köitev. Samuti oli terviktekst. Terve teos oli stiilipuhas. Tugevad karakterid, metsikud kired ning eksootika vahelduvad teadliku kiretuse ning nõrkade iseloomuomadustega. Jutusaja lisamine loob neutraalse pinna, millelt juttu alustada ning sealt edasi on väga hea teosesse pingestatust tuua. VIII. Teema ja idee Autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule Autor oli väga hästi loonud teoses pingestatust ning kompositsioon muutis teose lugemise huvitavamaks. Autori keel oli väga nauditav, sest teksti olid põimitud mitmed
ning neljas peatükk, mis on ülevaade mustlaste elust üldiselt. VII. Autori keel ja stiil Autor kasutas palju tsitaate erinevatest teostest ning mitmeid väljendeid ja vanasõnu. Sõnavara oli lihtne, kuid siiski köitev. Samuti oli terviktekst. Terve teos oli stiilipuhas. Tugevad karakterid, metsikud kired ning eksootika vahelduvad teadliku kiretuse ning nõrkade iseloomuomadustega. Jutusaja lisamine loob neutraalse pinna, millelt juttu alustada ning sealt edasi on väga hea teosesse pingestatust tuua. VIII. Teema ja idee Autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule Autor oli väga hästi loonud teoses pingestatust ning kompositsioon muutis teose lugemise huvitavamaks. Autori keel oli väga nauditav, sest teksti olid põimitud
On öeldud, et ta pole nii suure hulga ajaloolise materjaliga hakkama saanud tegelane ei jookse loomulikult, reljeefselt. Veel üks suur erinevus realistliku ja romantistliku kujutlusviisi vahel on see, et realismis tuuakse teksti erinevad ajaloolised dokumendid/ajalooallikad. Nt Mahtra sõjas seaduse jõudmine, mittejõudmine rahvani. Ilukirjandusse lastakse sisse reaalne maailm.Vilde on kirjutiste puhul teinud väga palju eeltööd. Keel on Vilde ajalootriloogias: selge vahe dialoogi ja jutusaja vahel dialoogis murre, rahvale lähedasem kõnekeel, jutlustaja kasutab kirjakeelt. 15. Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses Küla teema on vanemas eesti kirjanduses üsna keskne teema. Kuni 20. sajandini ei ole räägitud Eesti puhul linnakultuurist. 19. sajandi keskelt hakkab eesti kirjandus tegelema esimese oma teemaga. Varasemalt on tegevus toimunud võõras keskkonnas. Küla kujutamise võib jagada kaheks: romantiliseks ja realistlikuks.
annaabi.ee 
