kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas Jõgisalu näidendeid veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei jõudnud, sest neid peeti ülesehituselt liiga lõdvaks ja igavaks. Seejärel hakati Jõgisalult tellima juba looduseteemalisi lugusid ning niimoodi juhtuski, et 1967. aastaks ilmus tema esimene raamat ,,Käopoja tänu''. Jõgisalu esimene lugu oli ,,Sipelgas ja tigu'', mis läks kohe ka aabitsasse. Siis hakkasid tulema kirjaniku sulest juba jutupauniku ning seejärel matkalood. Pärast koolmeistri kohast loobumist kirjutas Harri Jõgisalu raamatu ,,Kärp''. 2.2 Loomingu lühitutvustus 2.2.1 Lasteraamatud loodusest. *,,Käopoja tänu'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1967, toimetaja Helle Michelson. Raamat on mõeldud nooremale koolieale. Ühtekokku on "Käopoja tänus" kolmkümmend kolm lugu. Viit-kuut neist söandaks muinasjutuks lugeda, ülejäänuid - proosavalmideks;
kannatanud. See on see, miks ma ei ole kunagi varem olnud iseendaga nii tasakaalus nagu praegu, ja see on see, miks ma väärin sinu usaldust. (Aleksander ulatab Mihhailile ajakirja.) ALEKSANDER: Sa oled lihtsalt hakanud teist juttu puhuma, ongi kõik. See on väga hea ja tore, et Robespierre on Moskva uue igakuise "Jutupauniku" toimetaja, ma õnnitlen teda, esimene segaseisuslasest intellektuaal Venemaal, ja sinna ei saa midagi parata, aga aadlikul on kohustus kanda hoolt oma mõisa eest. (Varenka tuleb majast kahe pudeli punase veini ja korvikesega, milles on sidrunid ja vürtsid.) MIHHAIL: Belinski ei kuulu meie hulka, sellega ma olen nõus. Tegelikult olen ma temaga suhted
annaabi.ee 
