Selle kirikukihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik. Kui neid hakati ehitama, siis need ehitati MUINASAEGSETESSE pühapaikadesse, sest: 1. Seal oldi harjutud käima; 2. Võeti uue kiriku ehitamisega ära võimalus sinna vanu "jumalaid" teenima minna. Preestrid, kes tegutsesid, olid sakslased ja eesti keele mõistmine ei pruukinud neil mitte just kõige parem olla, kuid aja jooksul nad seda siiski suutsid. Jumalateenistused olid LADINAKEELSED. Vb mõned jutulused olid emakeeles, kuid arevstades seda, et keeletase preestril polnud hea, siis oli neid üpriski vähe. Preestrid: · viisid läbi Jumalateenistusi; · viisid läbi sakramente (7 sakramenti: ristimine, armulaud, pihtimine, leeritamine, laulatamine, viimne võidmine enne surma anti inimesele armu, preestriks pügitsemine); · õpetasid jumalasõna (meie isa palve, 10 käsku, jne). Samas preestrid olid need, kes lihtrahvaga kõige rohkem kokku puutusid
Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud, mis õpetasid kuidas anda abi uppunud, vingu kätte või lumehange jäänud inimesele, aga ka seda, kuidas valmistada õlut. Tänu valgustuskirjandusele said eesti talupojad teada, et Aafrika elanikud on mustanahalised ning Maa on ümmargune. 2) Nad kõik edendasid Eesti kultuuri ja hariduskäiku talurahva seas. 3) Tervikpiibel ilmus 1739.a põhjaeesti keeles Anton Thor Helle poolt. 4) Ratsionalistlikud jutulused olid õpetlikud ja andsid kasulikke näpunäiteid või jagasid elutarkusi; kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust. Pietistid aga seletasid hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ja nägid väljapääsu usuvagaduses. Nende õpetus pani kirikus rahva nutma või õhkama. 5) Rahvaharidust edendasid algul pastorid, siis koolmeistrid. Koolikorraldusega (7-12 a lapsed olid kohustatud koolis käima) käidi mõisatesse rajatud rahvakooli, koduõpetus oli laialt levinud.
annaabi.ee 
