suhtlemisel22. 5.2 Stereotüübid venelaste kohta Suhtlussteretüübid loovad kujutluse mingi rahvuse esindajale iseloomulikust suhtlusstiilist. Suhtlusstereotüüpide järgi on eestlased ja venelased täiesti erinevad nagu selgub Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimuse tulemusi analüüsides. Kui eestlased ise peavad end üldiselt reserveerituteks, tagasihoidlikeks ja vaoshoituteks, siis venelasi peavad eestlased emotsionaalseteks, avatuteks, jutukateks ja muidu sõbralikeks suhtlejateks. Uurimuses selgub veel, et Eesti venelased peavad end isegi sõbralikemaks kui venelased, toetudes rohkem stereotüüpidele, kui Peterburi venelased22. ,,See võib näidata eestivenelaste püüdu end eestlastele vastandada22". USA rahvusliku vananemise instituudi uuringu järgi on eestlaste stereotüübid venelaste kohta pea vastanduvad eestlaste iseloomujoontega: venelane on pealetükkiv, kontrollimatu aga üdiselt sõbralik ja mitte väga töökas23.
on äärmuslikult kõrge kontekstuaalsusega maad). Nt. Jaapanis antakse 90% sõnumi sisust edasi mitteverbaalselt ja vaid 10% infot sõnadega. Mitteverbaalsed sõnumid annavad infot, kuidas verbaalseid sõnumeid tõlgendada. Vahepealsed maad Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia Suhtlemine erineb neis kultuurides väga oluliselt. Madala kontekstuaalsusega riikides on oluline verbaalne suhtlemine ja seepärast peetakse neid inimesi jutukateks, nad rõhutavad seda mis on niigi ilmselge, selgitavad liigselt (nii leiavad kõrge kontekstuaalsusega kultuuride esindajad). Kõrge kontekstuaalsusega kultuurid kasutavad rohkem mitteverbaalset kommunikatsiooni sõnumi edastamiseks, kui madala kontekstuaalsusega kultuurid. Nad eeldavad, et kõik saavad mitteverbaalsest kommunikatsioonist aru. Konfliktiallikas, möödarääkimine. Suhtlemisel ja teiste kultuuride mõistmisel on ääretult oluline meeles pidada: · Taktitunne,