Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jutt peeter esimesest (0)

1 Hindamata
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused

ИСТОРИЯ ТАЛЛИНА В ЗЕРКАЛЕ РАЗНЫХ КУЛЬТУР
Северная война – поражение или победа!?
Получив листок с заданиями олимпиады, я недолго размышлял о теме моего выступления. Великий деятель своего времени, который подарил Таллину и всем его жителям удивительные архитектурные жемчужены, сразу пришел мне на ум. Вы наверное уже все догадались...верно, я хочу вам рассказать о Петре Первом и его чудном наследии.
Таллинн всегда имел преимущество, связанное с его географическим положением на берегу Балтийского моря. Эта его особенность представляла город «лакомым кусочком» для враждующих соседей. В ходе своей истории Таллин неоднократно был завоёван различными захвачиками. Коренные жители оказывались очередной раз под гнётом оккупаций: Датской или Немецкой. А в результате Северной войны на смену Шведскому господству пришло Русское время.
Таллин капитулировал перед победоносными русскими войсками 29 сентября 1710 года.
Но можно ли это считать поражением в полной мере с точки зрения коренных жителей?
Конечно, эстонцы воевали на стороне шведов, и многие семьи остались без своих кормильцев. Женщинам было очень тяжело выполнять физически трудную работу за своих невернувшихся с войны мужей, растить и воспитывать детей. Последствия недавней чумы тоже давали о себе знать. Численность населения Таллина уменьшилась всего за 2 года в 5 раз. Народ и город выглядели ослабленными и опустошёнными.
Так можно ли это считать поражением в полной мере с точки зрения эстонцев?
Я задал этот вопрос и профессору истории Давиду Всевивову.
И он ответил так: «С точки зрения кратковременных событий, да это действительно считается поражением. Но если смотреть с точки зрения многовековой перспективы, эстонцы получили огромное культурное наследие и при этом смогли сохранить свою собственную культуру и язык. И это я считаю огромной победой.»
И я с ним согласен.
Не смотря на то, что Царь Петр впервые посетил город только через год. Он начал свою деятельность, как обычно, бурно и энергично.
Он распорядился укрепить порт, крепостные стены и бастионы города. Было заложено первое промышленное предприятие. Благодаря инвестициям и привличения свежей рабочей силы, город стал оживать. Улучшилась и демографическая ситуация. Но это было еще далеко не всё.
Напротив порта, на живописном побережье он велел построить дворец в итальянском стиле, разбить большой парк с фонтанами и мраморными статуями, вырыть пруд с островком посередине. Это место царь назвал в честь своей супруги Екатериненталем.
Тогда же был построен Старый дворец (Домик Петра), небольшое здание в стиле барокко. Вскоре началось строительство Нового дворца, причем Петр собственноручно положил в северном углу стены дворца три кирпича - они не оштукатурены и видны в стене.
Парк Кадриорг сравнивается с известным парижским садом. Пруды в парке были выкопаны сразу же при закладке как для оживления ландшафта, так и для осушения почв. Ключевую воду по подземному водостоку отводили в пруды. На островке Нижнего пруда были посажены деревья и построен павильон.
В Кадриорге бывали И. А. Крылов, Ф. М. Достоевский, А. А. Блок. Поэт Игорь Северянин писал в 1918 году:
Упорно грезится мне Ревель
И старый парк Катеринталь.
Как паж влюбленный королеве
Цветы, несу им строфосталь
Петр отлично знал, что редко будет гостить здесь. Но он желал, чтобы парк был доступен для всех.
Несколько лет спустя царь вновь посетил Таллин. Живя с императрицей в Кадриоргском дворце, он удивился пустующим аллеям парка. Петр спросил у караульного, почему никто не гуляет в парке, и узнав, что офицеры не велели пускать горожан, в гневе воскликнул:
- Какие глупцы! Они воображают, что я велел разбить весь этот дорогой парк с фонтанами и променадами только для себя, а не ради общей пользы!
На следующий день под дробь барабанов повсюду объявили царскую волю: всем горожанам разрешается беспрепятственно посещать Кадриорг, любоваться его красотой и развлекаться в парке. Сторожам же надлежало следить за тем, чтобы гуляющие не нарушали спокойствия и порядка, не ломали деревьев и кустарников.
Правила установленные Петром Первым несколько веков назад неуклонно соблюдаются. Парк является до сих пор излюбленным местом отдыха горожан. Гости и туристы приезжающие из-за рубежа, первым делом спешат посетить дворец Екатерины и парк Кадриорг. Великие дела и культурное наследие Петра до сих пор служат нам на пользу. Поддерживауют экономику и укрепляют имидж нашей страны. И это никак нельзя назвать поражением.
Jutt peeter esimesest #1 Jutt peeter esimesest #2 Jutt peeter esimesest #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 3l3ri Õppematerjali autor
vene keeles

Sarnased õppematerjalid

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu
2
docx

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu

Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster valmis 1249. aastal. Kool avati 6. juunil 1631 2. Kooli asutamise eesmärk: Kuningas oli veendunud, et ka Liivimaale on tarvis haritud inimesi, ametnikke, kirikuõpetajaid, arste jt., kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt. 3. Nimed Tallinna Gümnaasium 1631 ­ 1653 Kuninglik Gümnaasium 1653 ­ 1710 Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 ­ 1805 Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 ­1890 Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 ­1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 ­1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 ­1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 ­1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 ­1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 ­1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 ­1940 Tallinna I Keskkool 194

Ajalugu
Ajaloo ettekenne-Sõjad
24
ppt

Ajaloo ettekenne: Sõjad

Sõjad Miliseid Eesti sõdasid teie teate? Päevakavas  Eestlaste muistne vabadusvõitlus(13. sajand)  Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat  Liivi sõda (1558–1583)  Rootsi-Poola sõjad (1600–1629)   Vene-Rootsi sõda (1656–1661)   Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710)  Vabadussõda (1918–1920) Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Toimumisaeg: 13. sajand • Toimumiskoht: Praegune Eesti ja Läti ala • Tulemus: Eestlaste alistamine ja ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani kuningriik, Rootsi kuningriik, Vene vürstiriigid, leedulased, eestlased, Vene vürstiriigid Liivi sõda • Toimumisaeg: 1558-1583 • Toimumiskoht: Vana- Liivimaa • Tulemus: Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Root

Ajalugu
GAG ajaloo kontrolltöö vastused
2
docx

GAG ajaloo kontrolltöö vastused

1. Mis kloostri ruumides asub meie kool? Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster. Millal klooster asutati? 1249 2. Millal avati pidulikult meie kool? 6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? Kreeka keele professor (poee

Ajalugu
KORDAMISKUSIMUSED vastustega Ajaloo KT - Uusaeg
8
docx

KORDAMISKUSIMUSED vastustega Ajaloo KT - Uusaeg

KORDAMISKÜSIMUSED vastustega 8.kl UUSAEG Uusaeg ja selle ajalooperioodid 1) Varauusaeg 1500 - 1800a 2) Uusaeg 1800 - 1914 3) Lähiaeg 1914 - Tähtsamad uusaja sündmused Eestis ja Euroopas: a) Kolumbus avastab Ameerika - 1492 b) reformatsioon nii siin kui Saksamaal – 1517 - 1524 c) esimene säilinud eestikeelne raamat (katekismus) - 1535 d) Vene-Liivi sõda – 1558 - 1561 e) Tartu Ülikool - 1632 f) talurahvakoolide rajamine - 1680 g) Põhjasõda – 1700 - 1710 h) talurahva pärisorjusest vabastamine – 1816/1819 i) Eesti vabariigi sünd - 1918 j) Prantsuse revolutsioon - 1789 k) I maailmasõda – 1914 - 1918 Uusaja piirid Eestis - riigivõimu ja ühiskondlike muutuste järgi 1) Orduaeg 1208 – 1561 Reformatsioon 2) Rootsi aeg 1561 – 1710 Talurahva päriorjus kaotatakse 3) Vene aeg 1710 – 1918 Rahvuslik ärkamise aeg 4) Eesti aeg 1918 - Eesti Vabariigi sünd Reformatsioon, selle peamised põhj

Ajalugu
Ajalugu uusaeg
1
doc

Ajalugu uusaeg

1.UUSAEG ­ SUURTE MUUTUSTE AEG On kolm suurt ajastut : vanaaeg,keskaeg ja uusaeg .Prantsuse revolutsioon 1500-1800 nimetatakse varauusajaks. Uusaeg esimesest maailmasõjast tänapäevani.rduaeg kestis 1561 aastani.Pärast Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõja lõpuni 1710/1721 , Lõuna-Eestis Poola aeg(1561-1629) , Saaremaal Taani aeg (1561-1645) , Vene aeg (1710-1918). Varauusaeg Eestis algas 1520. 1816ja 1819 kaotati Eestis ja Liivimaal pärisorjus. Päris uusaeg 19.sajandil.Vara uusajal muutus ühiskond aeglaselt, enamik inimesi elas oma külas. Maadeavastustega laienes inimeste maailmapilt.Elu mõjutas trükikunsti leiutamine. Rigid tugevnesid

Ajalugu
Tartu Ülikool
2
doc

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. 30. juunil 1632 avas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased võeti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Aktusel pidas Liivimaa kindralkuberner ja ülikooli kantsler Johan Skytte kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. . Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus. Professorid said linna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõp

Ajalugu
Ajaloo eksami materjal
4
docx

Ajaloo eksami materjal

EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS ­ UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 ­ 1721 ­ PÕHJASÕDA 1343 ­ JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 ­ MADISEPÄEVA LAHING 1210 ­ ÜMERALAHING 1525 ­ ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 ­ PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 ­ PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA ­ KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ­ ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 ­ TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH ­ MAADLEJA JAAN TÕNISSON ­ AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER ­ EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON ­ MÕISAMAADE RII

Ajalugu
Ajalugu kronoloogia
2
docx

Ajalugu kronoloogia

Kronoloogia 1208-1227 ­ eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 ­ Ümera lahing 1217 ­ Madisepäeva lahing 1224 ­ Tartu langemine 1248 ­ Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 ­ Jüriöö ülestõus 1558-1583 ­ Liivi sõda 1623 ­ Tartu Ülikooli asutamine 1684 ­ tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 ­ Põhjasõda 1700 ­ Narva lahing 1710 ­ Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ­ ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 ­ Roseni deklaratsioon 1739 ­ koolikohustuse algus Eestis 1802 ­ Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 ­ esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 ­ talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 ­ hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 ­ Mahtra sõda 1866 ­ uus vallaseadus 1869 ­ I üldlaulupidu 1884 ­ Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 ­ revolutsiooniaastad 1914 ­ puhkeb Esimene maailmasõda 1917 ­ revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts ­ Eesti alad ühendatakse ühts

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun