või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertorium Sanctus/Bene urgia Prefatio dictus Communio Canon missae Pater noster Agnus Dei Lõpetus Postcommuni Ite missa est o või Benedicamus Domino Fiidel- lamedapõhjalise helikastiga (vioola ja viiuli eelkäija) Rebekk- poognaga mängitav, ümarapõhjalise kõlakastiga
Usuvaimustusega kaasnes aga ka usulise sallimatuse kasv. 5.Protestantliku kiriku kujunemine. 5.1 Martin Lutheri põhiseisukohad 1. Vaimuliku kirjanduse ausus. Usulise tõe ainuke allikas piibel oli jäiga kiriku hierarhia vastu. 2. Tunnistas vaid 2te sakramenti.(ristimine, armulaud) 3. Patud saad andeks ainult usu kaudu. 4. Usuteenistused emakeeles. 5. Tähtsakt peeti rahvuskiriku loomist, kus kirikupeaks paavsti asemel on riigivalitseja. 6. Kesksele kohale tõusid jutlustus ning kirikulaulud. 7. Pühakuta kultuste kõrvale heitmine. 8. Kloostrite kaotamine. Mungaordud. 5.2 Kuninga reformatsioon Inglismaal: miks, millal, kuidas 1534, sest Henry VIII tahtis lahutada oma naisest, kuid paavst ei andnud selleks luba. Tal ei jäänud muud üle kui katoliku kirikust lahti luau ja alustada reformatsiooniga. Kuningas nim. Riigipeaks. Inglismaal suleti kõik kloostrid. Reformatsiooni ajend Saksamaal Pattude kustutamine raha eest.
Pani ametisse kirikuõpetajad ja juhtis kirikuhaldust 2. Senised katoliku kiriku poolt ülalpeetud koolid ja halastusasutused läksid ilmalikule linnavõimule - Sakslased ja eestlased said omaette kogudused ja kirikuõpetajad, kes pidid jumalasõna kuulutama emakeeles - Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud maapiirkonnad) Tallinna Pühavaimu kirik - Tallinna väiksemaist keskaegsest kirikust sai linna eesti koguduse kirik (esimene eestikeelne jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma valdused Preisimaa hertsogriigiks (Poola vasallriik) 1523 maailma esimene luterlik riik