kurja võitlust maailmas. Pärsiat mõjutas kõige vähem Mesopotaamia.Foiniikas oli jumalate mõju suur. Linnades olid templid, kus toimusid ohverdused. Jumal Molok nõudis laste ohverdamist. Rahvas uskus väga hinge suremustesse. Surnuid maeti koopahauakambritesse. Juutide religiooni iseloomustab ainujumala usk ehk monoteism. Nende ainujumalaks oli Jahve. Suur roll riigis oli prohvetitel jutlustajatel kes kuulutasid sündmusi ette. Messia ootustest sai juutide maailmavaate alustalasid. Kultuuri ühisteks tunnusteks olid Mesopotaamia mõju ja kirja oskamine. Hetiidide keel oli indoeuroopalik ja nad kasutasid hireoglüüf-kui ka kiilkirja. Aja jooksul kujunes ulatuslik hetiidi kirjavara, mille moodustasid kroonikad, religioossed ja mitte mütoloogilised teosed, rikalikud dokumendid ja seadused, millest enamik oli Hattusa kuninglikus arhiiviraamatukogus
raamat trükitud 1525., Tartu pildirüüste-aastal. Eestlaste osa vaimulikkonnas arvatavasti suurenes. (icid) Kuid oleks vale arvata, et usupuhastus eestlastele kui rahvusele ainult kasuks tuli. Reformatsioon teravdas rahvuslikke vahekordi, vähemalt linnades, ja seal oli nõrgemaks pooleks endiselt eestlased. (idic) Rõhuasetus eesti keele omandamisele vaimulike seas pärast reformatsiooni võis koguni taanduda, sest vana katoliikluk valmulikkond tõrjuti välja ja uutel sisserännanud jutlustajatel ei olnud põlisrahvastega mingit kogemust ega ka keele oskust. (Laur, 1999) On oletatud, et katolikuaja lõpuks olid välja kujunenud nii eestikeelsed tähtsamad palvevormelid kui ka juurdunud olulisemate piiblilugude jutustamise tava. Uute tekstide kiire ja mitte alati kompetentne tõlkimine eesti keelde pärast reformatsiooni tõi aga kirikuelus kasutatud eesti keelde rohkem saksapärasust. (Estonica, 2010) Haridus Keskajal mängis hariduselus suurt rolli kirik
käigus hävitati, põletati või tehti teisiti kõlbmatuks altarimaalid, pühapildid, liturgilised raamatud ja missarüüd Peetri ja Jakobi kirikus. 2. aprillil 1524. aastal rünnati frantsiskaanide kloostrit, samuti Püha Katariina kloostrit ja dominiiklaste Püha Johannese kloostrit ning varsti pärast seda kloostreid Tallinnas ja Tartus. Tallinnas üritas Liivi Ordu meister Plettenberg märatsemist ennetada, väljastades 10. septembril 1524. aastal pöördumise, kus jutlustajatel paluti hoiduda mässule õhutavast jutlustamisest ja jätkata reformatsiooni teostamist distsiplineeritud moel. Tema palve jäi viljatuks. 14. septembril 1524 toimus, vaatamata ordumeistri ennetustööle, pildirüüste Tallinnas. 400500 märatsevat usuuuendajat, nii sakslased kui mittesakslased, ründasid dominiiklaste kloostrit, sealt arenes rünne teistesse kirikutesse. Nii on see sündmus Tallinna rae skraaköites dateeritud
annaabi.ee 
