Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus
ajakirjadele "Akadeemia", "ERK" ja "Usuteaduslik Ajakiri". Kirjutas aktuaalsetes küsimustes ajalehtedele ("Päevaleht" jne.) kaastöid. Tema tähtsamad teosed on: "Jutlus kui teoloogiline probleem", mis valmis 1957. aastal , "Evangeelse eetose alused" 1/4 valmimisaasta on 1958, Galaatia kirja kommentaar "Armusônum galaatlastele" (1958), "Filosoofia ajalugu" 1-4, Matteuse evangeeliumi kommentaar 1-3 (1963), K. Barthi "Kiriklik dogmaatika" kokkuvôte (1964, trükis 1994), jutlusekogu "Meie eest" (1964), kasuaaliatekogu "Elusõna igavene" (1972), kaheköiteline "Teoloogia sõnaraamat", 1967. aastast alates koostatud ligi 60 "Teoloogilist Kogumikku", paarkümmend tõlkeraamatut ja õpikut, "Evangeelse eetika alused" (2003). Elmar sai erinevaid aumärke, nendeks olid: 1980. aastal Usuteaduse Instituudi otsusega antud teenete Eesti teoloogilise teaduse edendamises ja Kristuse kiriku teenimise edukas teostamises audoktori tiitel, 1994. aastal Tartu Ülikooli audoktor, 1994
kelle käsikirjad olid 1740. aastail laialt levinud. Mango Hans tõlkis saksa keelest palveraamatuid ja jutlusekogusid, ning kirjutas ja tõlkis umbes 60 laulu, mis leidsid tee vennastekoguduse lauluraamatusse. Mango Hans tõlkis saksa keelest veel inglase John Bunyani kuulsa vagadusraamatu ,,The Pilgrim` s Progress". Tartu köster ja koolmeister Michael Ignatius, kes oli talupoja poeg, tõlkis lõunaeesti keelde H. Schuberti suure jutlusekogu, mis on säilinud käsikirjaliste koopiatena. Rakvere köster ja kooliõpetaja J. R. Masing tõlkis hernhuutliku põhiteose, A. G. Spangenbergi ,,Idea fidei fratri" (,,Vennaste õpetuse sisu"), mis jäi aga käsikirja. 13. BALTIMAADE VALGUSTUS 18. sajandil ja 19. sajandi esimestel kümnenditel tegi Baltikumi saksakeelne kirjandus Põhjasõja-järgse saksa haritlaste sisserännu tõttu läbi mõningase muutuse.
annaabi.ee 
