"Vikerlased" esietendus 1928 Estonia teatris. Ajaloolise tagapõhjaga. Meresõitjad-viikingid. Aluseks 12 saj sündmused, armastus, romantika. Tegelased: Saaremaa vanem Vaho, tütar Juta, eesti maleva juht Ülo, Sigtuna kaubalinna vürst Olav.Saaremaalt sooritati rüüsteretki Rootsi ja vastupidi. Kui rootslased tulevad eestisse varastavad nad Juta. Vürstile hakkab Juta meeldima. Ülo tahab Juttat päästa ja Sigtuna tehakse maatasa. Olav langeb vangi. Olav püüab Jutaga põgeneda ja Ülo tapetakse. Juta elu on kaotanud mõtte. Juta ei taha Olavit ja läheb hulluks. Kuulsam on Juta ja Ülo duett. . Artur Kapp (1878-1952) Esimene sümfonist. Oli organist, väga hea improvisaator. Pikaajaline töö konservatooriumis, kujunes oma koolkond. Elulugu Lapsepõlv möödus Eestis kui ka Peterburis. Pärit Suure-Jaanist. Isa oli ka muusik, lõpetanud Simse seminari, oli köster ja organist. Õpe isalt oli 10aastat, asendas isa organistina. 13 aastaselt astus Peterburi
portreed paistavad silma karakteri kujutamise oskuse poolest (nt. Isa Portree, Adamson-Ericu portree, V.Karruse portree). Figuraalkompositsioonides ilmnes kunstnikule omane terviklik vormikäsitlus (Kalurid, Sportlane, Viiuldaja, Tütarlaps kassiga). Eskel on teinud ka hulgaliselt monumente :E.Vilde JA A.Adamsoni monumendid Tallinnas. Kunstnik on teinud ka mitmeid hauamonumente nii Tallinnas kui ka Moskvas. Viimastest väärib esiletõstmist koos abikaasa Jutaga loodud kirjanik Lev Kassili hauasammas Novodevitšje kalmistul Moskvas. Eskel oli abielus skulptor Juta Eskeliga, kes oli samuti skulptor. Ta õppis Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (TRTKI), kuid poliitilistel põhjustel lõputunnistust ei saanud. Seevastu on ta kogu elu töötanud vabakutselise kunstnikuna ning on ka Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema tuntumad tööd on: "Piia" (kips, 1958) "Lapsed" (keraamika, 1959) "Ema" (šamott, 1963)