lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspiratsiooniallikas, kuid samas ajab see tüdruk Justuse pea sassi. Justus ei suuda ikka veel enda töö juurde asuda. Isabella valetas enda emale et Martin Justus aitab tal klaverit õppida kuigi tegelikult oli see ettekääne Justusega koos aja veetmiseks. Kõik on väga ilus ning Martin on Isebeli armunud, kuid järsku kuuleb Martin külapoest et mustlasneiu on surnud, Martin ei suutnud seda uskuda kuid samas pani see teda mõtlema, kuna eelmisel õhtul olid nad suure tüliga lahku läinud. Martin Justuse naine ja laps ei tea asjast midagi kuna nad on suvitamas ning vahel saadavad postkaarte ja ootavad isa sinna. Isabella oli ennast maha lasknud enda isa revolveriga, millega ta isa ka ennast maha lasi. Ning
saadeti antiikajal igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli riigis surmaotsuste täideviimine keelatud. Seetõttu lükkunud ka mürgikarika ulatamine Sokratesele 30 päeva edasi. Poeetiline visiooon ohvrilaevast kumuleerub kujutuspiltideks, millest naistegelane Isabel kinni haarab. Nii kujunevad ka kõige argisemad asjad naistegelana Isabel kinni haarab. Nt. Purjekas, mis Tallinnas sadamast avamerele sõidab. Pärast kohtumise ajalooõpetaja Martin Justusega püsib neiu kogu lootus üheainsal hapral ning hardakstegeval kujutlusel kõikepäästvast legendist.. Justus on liialt egotsenriline, et märgata kõrval seisvat inimest piiravaid karisid. Tema elab teiste poolt väljakujutatud, reaalses maailmas, mida illusioonid enam kõigutada ei suuda. Ja kui ta prooviks teisiti mõelda, kaotaks temagi enesekindluse ning kohanemisvõime. Romaani lõpus imiteerib Justus küll enese üle kohtumõistmist, kuid sellest kujuneb pigem närviline õigustusmäng
Kahe nii erineva inimese vahel ei saagi midagi kestvat olla. Martin Justusele oli Isabel vaid suvine seiklus, mis oleks lõppenud kohe, kui abikaasa tütrega on tagasi. Sest mees poleks hakkama saanud nii suure elumuutusega. Pealegi oli ta üpris rahul oma senise olukorraga- meeldiv töökoht ning soe toit laual. Isabel vaeseke oli aga rahutu hing, keda piinas mälestus isast. Sümboolselt laseb tüdruk just isa vana revolvriga enese maha. Tõuke enesetapuks annab konflikt Martin Justusega. Mees hakkas õige varakult mõistma, et nende suhe on väär ning lubamatu. Nad ei saanud kunagi avalikult väljas käia, neid poleks mõistetud. Eelkõige sellepärast, et Martin Justus oli abielusmees, teiseks põhjuseks oli nende suur vanusevahe ning kolmandaks neiu rahvus. Mõistes tegelikkust, otsustas Justus Isabeliga suhted lõpetada. Ta mõistis ka tõsiasja, mida kumbki neist enesele ei tunnustanud. Suur vanusevahe võis alateadlikult tekitada isa- tütre tunde
lubatavatesse piiridesse. Tagatakse see sobiva vundamendi konstruktsiooni, rajamissügavuse ja mõõtmetega ning kontrollitakse pinnasemehaanika meetoditega. Vajaduse korral peab kasutama pinnase ja ehitise koostööd arvestavaid meetodeid. 3. Sesoonsete kõrguse muutuste jäämine lubatud piiridesse. Vundamendi kõrgus võib muutuda pinnase külmumise või kuivamise tõttu.Tagatakse sobiva rajamissügavuse valikuga ja vajadusel täiendava soo justusega. 4. Vundamendi kui ehituselemendi enda tugevus. Tagatakse arvutusega vastava konstruktsiooni (raudbetoon-, betoon- või kivikonstruktsiooni) arvutuseeskirjade kohaselt. 5. Vundamendi vajalik põlisus. Tagatakse sobiva materjali valiku, hüdroisolatsiooni või drenaazi abil. 6. Vundamendi ökonoomsus. Tagatakse kaasaegsete arvutusmeetodite kasutamise ja vajadusel variantide võrdluse alusel. Variantide võrdlusel tuleb sageli hinnata ehituskoha sobivust üldse antud ehituse püstitamiseks.