teisisõnu ,,hüpe usku". Teisisõnu, Kierkegaard rõhutab mõtet et usk Jumalasse ei ole ja ei peakski olema mõistuspärane seles mõttes et ei ole võimalik kuidagi veenvalt tõestada et Jumal on olemas või et kristlus on õige. Kierkegaard ründas selleaegses protestantlikus ühiskonnas levinud uskumist et kristlaseks saamiseks tuleb vastu võtta teatud hulk ratsionaalseid tõendeid kristluse paikapidamise kohta. Kierkegaardi jaoks oli see silmakirjalikkus. Samuti ei ole ta nõus väitega justkuid oleks Kristuse sõnad ainult kogum seosetuid mõistujutte ebaselgete tähendustega ja mis ei sobi ühtsesse süsteemi. Isegi imed nagu vee veiniks muutmine või surnust ülestõusmine ei tõesta lõplikult midagi ära, vaid on lihtsalt vahendid selleks et tõmmata üksikisiku tähelepanu otsuse tegemise vajalikkusele, ja seda ,,usuhüppe" alusel, ehk siis kas uskuda või mitte. ,,Usuhüpe" on vajalik kuna Jumal, kes on transtsendentne ja teistsugune, on tunnetamatu
Selles osas ei ole see traditsiooniline lahendus, kus korterid on üksteise peal, vaid teise ja kolmanda korruse korterid on omavahel nihkes. Supilinna keskkond mõjutas arhitekte tugevalt. Kuid siiski on majadel kasutatud kergplokke, kaetud laudvoodriga, fassaadi keskmine osa on kaetud dekooriga vaiguplaadist väljalõigatud muster, mille taust on värvitud. Laudvooder on väikse nurga all, soov oli, et majad tunduksid nagu liikuvad, igaüks justkuid veidikene viltu vajunud. Kuid see mõte ei teostunud visuaalselt päris nii mõjukalt nagu sooviti. Laudise efekti ei katsetatud piisavalt, laud oleks pidanud olema jõulisem, mitte nii tagasihoidlik. Mustrid maja seintel Kokkuvõtteks Ka nõukogude ajal olid eestlased tublid ja püüdlikud, meie seas leidus väga palju andekaid arhitekte. 20. sajandist õnneks enamus hooneid säilinud, mõned küll on sõjas hävinud, kuid osa neist on suudetud siiski taastada. 21
annaabi.ee 
