Kreeklased olid arhailise riigi ajal tugevad õigusfilosoofias. Rooma õiguse all kujunes välja hagide (actio-) süsteem, mille tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis on Gaiuse õpik ning viimaks 4) Novellae, kuhu koondati pärast Justinianuse surma seadused. 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Lokaal e partikulaarõigus Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad
Eelnes 426 pKr tsiteerimisseadus 3000 õigusakti, 400 tiitlit (teemat), 16 rmt Justinianuse koodeks ehk CIC – Corpus iuris civilis Justinianus (valitses 527-565) vallutas Põhja-Aafrika ja Itaalia. Impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533, mõnes osas täiendati kohe pärast Justinianuse surma. Osad: I Codex Justinianum - 12 raamatut, sh Codex Theodosianus II Digesta ehk Pandectae, koosneb 50 raamatust, koostatud tsitaaditehnikat kasutades. Kaks professorit viimastest antiikaja juriidilistest ülikoolidest Konstantinoopolis ja Beirutis said ülesande valida seadusteks sobivaid tsitaate. Sobis kasuistliku tehnikaga (professorid märkisid ära viited, kuid on tekste ka vajadusel muutnud). III Institutiones, 4 raamatut, suuremas osas erajurist Gaiuse (?) samanimeline õpik 161
annaabi.ee 
