käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Sanktsioonid liigitatakse: 1) Suhteliselt määratletud: liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid (vabadusekaotus või rahatrahv) või on ühe karistusliigi ülem- või alammäärad. (vabadusekaotusega 5-12 aastani); 2) Absoluutselt määratletud, st täpselt üks liik ja määr (nt rahatrahv 20 päevapalka, vabadusekaotus üks aasta); Karistamist nim justiitsrepressiooniks, sh vastavalt õigusharule saame sellest mõistetuletised, nt kriminaalrepressioon. Sanktsioon on konkreetne karistusliik. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt (peab olema taandatav sellisele vormelile): See on vormel. Siin on juba loogika kasutusel. Seal pole kirjas, et hüpotees on see ja dispositsioon see jne. see vormel avab õigusnormi loogilise struktuuri mõiste. Põhimõtteliselt
1) suhteliselt määratletud - st on alternatiivsed liik ja määr, nt antakse mitu kindlat karistusliiki või on üks karistusliik, kuid karistuse määrad on antud ülem- või alammääradena (vt ülal: vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani); 3) absoluutselt määratletud - st täpselt üks liik või määr (nt rahatrahv 20 päevapalka; vabadusekaotus üks aasta). 25 Karistamist nimetatakse justiitsrepressiooniks, sh vastavalt õigusharule saame sellest mõistetuletised - nt kriminaalrepressioon. Sanktsioon on konkreetne karistusliik. Sanktsioonid võivad olla õigusharude kaupa üpris erinevad - kas isiku õigusi ja vabadusi piiravad ja sanktsioneeritud kannatusi põhjustavad (vabadusekaotus kinnipidamisasutuses) või varalised (trahv; kahju hüvitamine; vara konfiskeerimine) või mittevaralisi õigusi piiravad (keeld töötada teatud ametikohal; distsiplinaarkaristused)
annaabi.ee 
