üle sellelt riigilt, millest lahku löödi. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi, 80 aastat Eesti vabariigi Justiitsministeeriumi 1918-1998. Tallinn: Eesti Vabariigi Justiitsministeerium 1999, lk 131). 80 aasta jooksul, mis on olnud rikas poliitiliste suundade muutuste poolest, on Eesti justiitsministeeriumil tulnud kogeda erinevate kontseptsioonidele tuginevaid justiitshalduse juhtimise mudeleid tunduvalt rohkem kui kontinendi vanemate riikide justiitsministeeriumidel oma enam kui kaks korda pikema ajaloo kestel. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi 1999 : 133). Taasiseseisvumine Eestit 19911992 tabanud hüperinflatsioon oli seotud üleminekuga käsumajanduselt turumajandusele. Selle juured ulatusid juba 1980. aastate teise poolde. M. Gorbatsovi 1985. a algatatud uuenduspoliitika egiidi all käidi 1987. a septembris välja isemajandava Eesti idee, mille üks reaalseid tulemusi oli mais 1989 vastuvõetud Eesti NSV seadus isemajandamise aluste kohta
organite õigusvastaseid akte. Eriti olulised on seejuures kõrgemalseisva kohtu kassatsiooniotsused madalama astme kohtu lahendite suhtes. Sarnane olustik toimib subordineeritud organite otsustuste hierarhias. Oluline tähtsus ühtse tõlgendamise kindlustamisel on veel mitmesugustel kontrolli teostavatel organitel, eriti neil, kellel on lisaks muule pädevusele õigust nende arvates normatiivakti valesti tõlgendanud isikuid ka karistada. Teatav osa ühtse tõlgendamise kindlustamisel on justiitsministeeriumidel, kes annavad välja mitmesuguseid normatiivaktide kogumikke, mis on sageli varustatud vastavate kommentaaridega ja märgetega selle kohta, et normatiivakti teatavad osad on tühistatud või muudetud hilisemate normatiivaktidega. 88 Tõlgendamise vormistamine: tõlgendus tehakse teatavaks kas suuliselt (eriti individuaalsete aktide korral) või kirjalikult.