on riigieelarve eraldised, mis peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise toimimiseks. Eelarve kujundamisel on kohtunikel kaalukas roll oma esinduskogude kaudu. Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelised erimeelsused kohtusüsteemi eelarve eelnõus kirjutatakse riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ja lahendatakse Riigikogus. Riigieelarve menetluses esindab kohtusüsteemi Riigikohtu esimees. 15. Justiitshalduse eelarvest lahutatud kohtusüsteemi eelarve peab kujunema kogu õigusemõistmise süsteemi stabiilseks koondeelarveks, mille prioriteetsed arengusuunad nähakse ette vähemalt kolmeks aastaks. Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vaheliste eelarveläbirääkimiste aluseks on kohtute haldamise nõukoja otsus. Kohtute haldamise nõukoda kinnitab eelarve kujundamise metoodika, võttes arvesse saabunud kohtuasjade arvu ja keerukust, muudatusi kohtutele pandud
on riigieelarve eraldised, mis peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise toimimiseks. Eelarve kujundamisel on kohtunikel kaalukas roll oma esinduskogude kaudu. Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelised erimeelsused kohtusüsteemi eelarve eelnõus kirjutatakse riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ja lahendatakse Riigikogus. Riigieelarve menetluses esindab kohtusüsteemi Riigikohtu esimees. 15. Justiitshalduse eelarvest lahutatud kohtusüsteemi eelarve peab kujunema kogu õigusemõistmise süsteemi stabiilseks koondeelarveks, mille prioriteetsed arengusuunad nähakse ette vähemalt kolmeks aastaks. Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vaheliste eelarveläbirääkimiste aluseks on kohtute haldamise nõukoja otsus. Kohtute haldamise nõukoda kinnitab eelarve kujundamise metoodika, võttes arvesse saabunud kohtuasjade arvu ja keerukust, muudatusi kohtutele pandud
rajada oma õigussüsteemi, ja seetõttu võeti vastu seadused ja institutsionaalne struktuur üle sellelt riigilt, millest lahku löödi. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi, 80 aastat Eesti vabariigi Justiitsministeeriumi 1918-1998. Tallinn: Eesti Vabariigi Justiitsministeerium 1999, lk 131). 80 aasta jooksul, mis on olnud rikas poliitiliste suundade muutuste poolest, on Eesti justiitsministeeriumil tulnud kogeda erinevate kontseptsioonidele tuginevaid justiitshalduse juhtimise mudeleid tunduvalt rohkem kui kontinendi vanemate riikide justiitsministeeriumidel oma enam kui kaks korda pikema ajaloo kestel. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi 1999 : 133). Taasiseseisvumine Eestit 19911992 tabanud hüperinflatsioon oli seotud üleminekuga käsumajanduselt turumajandusele. Selle juured ulatusid juba 1980. aastate teise poolde. M. Gorbatsovi 1985. a algatatud uuenduspoliitika egiidi all käidi 1987. a septembris välja