c) seetõttu kui tõene teooria on leitud, s.t. kui loodusnähtuste olemused on adekvaatselt kirjeldatud, siis on vastav loodusnähtus lõplikult seletatud. Popperi arvates pidurdas essentsialistlik usk sellesse, et Newtoni teooria kirjeldab ammendavalt maailma algolemust ja annab sellele lõpliku seletuse, teaduse arengut. Milles seisnes Popperi järgi teaduse loomuse justifikatsionistlik tõlgendus? Milline oli Popperi kriitika justifikatsionistliku tõlgenduse vastu? Popper tõlgendab teadusliku teadmise justifikatsioonilist käsitust kui samastust teadusliku teadmise tõestatud ehk õigustatud teadmisega. Popper peab õigeks teaduse-käsitust, mille kohaselt teadlane püüab saavutada tõest kirjeldust maailma kohta. Popper soovis asendada justifikatsionistliku teaduse käsituse hüpotetistlikuga ehk teadlikult valitud eeldusega, et teaduslik teadmine kujutab endast alati vaid oletust, lõpliku tõestuseta hüpoteesi maailma kohta.
Selle terminiga tähistab Popper teadusliku teadmise sellist käsitust, mis samastab teadusliku teadmise tõestatud ehk õigustatud teadmisega. Popper peab õigeks teaduse-käsitust, mille kohaselt teadlane püüab saavutada maailma tõest kirjeldust. Kuid see eesmärk ei ole tema hinnangul kunagi täielikult tõestatavalt saavutatav, teadus suudab üksnes tõele läheneda. Seetõttu soovitab Popper asendada justifikatsionistliku teaduse käsituse hüpotetistlikuga – teadlikult valitud eeldusega, et teaduslik teadmine kujutab endast alati vaid oletusi, lõplike tõestusteta hüpoteese maailma kohta. Niisugust teaduse-käsitust nimetab Popper fallibilismiks. Teaduslikke teooriaid tuleks vaadelda ajutistena isegi siis, kui me antud hetkel ei näe põhjust nende väidetes kahelda. Jällegi on Popperi käsitlus siin otse vastandlik traditsioonilise filosoofia põhilisele orientatsioonile
annaabi.ee 
