"küsis Athos "Mina võitlen usuküsimuste pärast," vastas Aramis, andes d'Artagnanile märku, et see hoiaks saladuses duelli põhjuse. Athose ja d'Artagnani võitlus katkestati kardinali kaardiväelaste poolt. See võis olla d'Artagnani võimalus saada kogemus ja astuda musketäridega koos võitlusse ja kaitsta kuninga au. "Athos võitles kardinali soosiku, kellegi Cahusaciga, Porthos Bicarat'ga. Aramisel tuli aga võidelda kahe vaenlasega. D'Artagnan vastaseks oli de Jussac ise." Võitlus lõpes de Jussaci , Cahusaci ja Aramise haavamisega, ellu jäid D'Artagnan, Athos ja Porthos ning vastas leerist Bicarat. Juhtum põhjustas suurt kära. Avalikult oli de Treville musketäride peale pahane, salaja aga õnnitles neid. Sekkus kuningas Louis XIII, kes tahtis süüdlast teada saada. Kolm musketäri, d'Artagnan ja häära de Treville kutsuti kuninga juurde.. Treville kaitses ning lubas,et tunnistaja kinnitab tema ütlusi
«Ootasin ainult teie korraldust,» vastas d'Artagnan ja ristas mõõga. Vaevalt jõudsid aga rapiirid kokkupõrkel heliseda, kui kloostri nurga tagant ilmus salk Tema Eminentsi kaardiväelasi de Jussaci juhtimisel. «Kardinali kaardiväelased!» karjatasid Porthos ja Aramis ühest suust. «Mõõk tuppe, härrad! Mõõk tuppe!» Aga oli juba hilja. Kahte võitlejat oli nähtud poosis, mis ei lubanud kahelda nende kavatsustes. «Hei!» hüüdis de Jussac nendele lähenedes ja oma meestele märku andes talle järgneda. «Hei! Musketärid! Ma näen, siin võideldakse? Ja milleks antakse siis edikte?» «Te olete väga suuremeelsed, härrad kaardiväelased,» 58 vastas Athos raevukalt, sest de Jussac oli üks üleeilsetest kallaletungijatest. «Kinnitan teile, et kui meie näeme teid võitlemas, hoidume hoolega teid selles takistamast. Laske siis ka meid toimida oma heaksarvamise järgi ja te lõbustate end ilma vaeva nägemata.»