ülikooli raamatuhoidja. Ta oli Turu akadeemia tähelepanuväärseim rahvaluule kogumise ja uurimise mõjutaja.1864. rajati Soome tema ausammas (esimene ausammas Soomes). 1766. hakkas avaldama sarja De poesi Fennica. ("Soome luulest" tema peateos). Oli Aurora seltsi raames üheks Soome esimese ajalehe käivitajaks. Kuulus 1790. loodud Turu Mänguseltsi. Ta rajas Turu ülikooli kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. Tutvustas Soomes esimesena Lääne-Euroopa filosoofiat. Jätkas Jusleniuse algatatud rahvaluule ja mütoloogia uurimist. 9. Kirjakeele arenemine 19. sajandil 19. saj sai soome kirjandus erilise rolli: selle areng toimus kooskõlas ühiskonna soovunelma, oma riigi ehitamisega. Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund. 1835-6 vana "Kalevala", 1849 lõplikul kujul "Kalevala". 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas rahvusliikumine. Hoogustus tõlketegevus. Soodustus rahvuslikue kirjanduse mitmekülgne areng
ülikooli raamatuhoidja. Ta oli Turu akadeemia tähelepanuväärseim rahvaluule kogumise ja uurimise mõjutaja.1864. rajati Soome tema ausammas (esimene ausammas Soomes). 1766. hakkas avaldama sarja De poesi Fennica. ("Soome luulest" tema peateos). Oli Aurora seltsi raames üheks Soome esimese ajalehe käivitajaks. Kuulus 1790. loodud Turu Mänguseltsi. Ta rajas Turu ülikooli kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. Tutvustas Soomes esimesena Lääne-Euroopa filosoofiat. Jätkas Jusleniuse algatatud rahvaluule ja mütoloogia uurimist. 9. Kirjakeele arenemine 19. sajandil 19. saj sai soome kirjandus erilise rolli: selle areng toimus kooskõlas ühiskonna soovunelma, oma riigi ehitamisega. Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund. 1835-6 vana "Kalevala", 1849 lõplikul kujul "Kalevala". 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas rahvusliikumine. Hoogustus tõlketegevus. Soodustus rahvuslikue kirjanduse mitmekülgne areng
hea "normaalstiil". Soome laulikutest kasutas sõjakoleduste kurtmise teemat Gabriel Calamnius 11-laululises , rahvaluule värsimõõdus kirjutatud tsüklis "Soome leinalaulud". Calamnius esindabki juba hilisemat aega, 18. sajandit, mille jooksul hakatakse üha enam tähelepanu pöörama soome rahvapärimustele, maa ajaloole ja uurimisele. VALGUSTUSAJA KIRJANDUS Rahvateaduse algus Daniel Jusleniuse (1676 1752) ladinakeelne ,,Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu, 1700) pani aluse soomlust ja soome keelt austavale liikumisele, mida nimetati fennofiilsuseks. Raamat sisaldab kultuuriajaloolist kirjeldust vana Turu oludest, mida kannustab siiras pürgimus tõsta soomlaste iseteadvust. Varsti pärast Jusleniuse esikteost ilmus teine, folkloristlikult märkimisväärne väljaanne: Henricus (Henrik) Florinuse (1633 1705)
annaabi.ee 
