aasta Ateena olümpiamängudel. Esimese suuremate tiitlivõitudeni jõudis 2005. aastal tõkkesprinter Mirjam Liimask, kes võidutses nii U23 Euroopa mietrivõistlustel kui ka Universiaadil. Ala esinumbriks täna on mitmekülgne Ksenija Balta, kelle valduses on nii 100m (11,47s) kui ka 200m (23,05s) Eesti rekordid. Meeste kiirjooksus (tõkkesprint) on olnud suureks eeskujuks N. Liidu meistrivõistlustel medaleid võitnud Kalju Jurkatamm, kes oli tõkkejooksjana Eestis võitmatu üle 10 aasta (1961 1971) ning edukas ka rahvusvahelistes kohtumistes. Eesti meessprinterid jõudsid ajaloolise murranguni 2003. aastal. Argo Golbergi rekord 10,28 100 meetris koos kuni 23-aastaste EM-i hõbemedaliga on kahtlemata meie kiirjooksuajaloo üks hinnatavaim saavutus. Ka Euroopa 2002 aasta meistrivõistluste 10. koht 4x100 meetris rekordilise 39,69-ga ja sama ajaga viies koht 23-aastaste EM-il olid tulemused, millest me
aprill 1944 9. mai 2009) oli eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja. Heino Silla nimel on Eesti kuulitõukerekord 20.53, mille ta püstitas 1979. aastal Budapestis. Samuti on tema nimel Eesti siserekord 19.87, mille ta püstitas 1979. aastal Vorosilovgradis. Tema poeg on odaviskaja DonaldAik Sild. Annika Lall (sündinud 19. juulil 1962) on eesti kergejõustiklane. Lõpetas 1981. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1989 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tema treeneriteks on olnud Tiiu Jurkatamm ja Toomas Merila. Töötanud 1983. aastast alates militsionääri ja politseinikuna, aastast 1997 politsei juhtivinspektorina. Aastatel 19781981 võitis Nõukogude Liidu noorte ja juunioride meistrivõistlustel 5 medalit, sealhulgas 2 kulda. Eesti meistrivõistlustel on võitnud 7 medalit (1985. aastal kulla). Isiklik rekord 56.08 on püstitatud 1985. aastal. Alates 1993. aastast on mitmel korral võitnud seenioride maailmameistritiitli politseinike ja tuletõrjujate maailmamängudel.
aastal. Argo Golbergi rekord 10,28 100 meetris koos kuni 23aastaste EMi hõbemedaliga on kahtlemata meie kiirjooksuajaloo hinnatavaim saavutus. Ka Euroopa 2002 aasta meistrivõistluste 10. koht 4x100 meetris rekordilise 39,69ga ja sama ajaga viies koht 23aastaste EMil olid tulemused, millest me põhjamaalastena ei söandanud hiljaaegu unistadagi. Tõkkesprindis on olnud suureks eeskujuks N. Liidu meistrivõistlustel medaleid võitnud Kalju Jurkatamm, kes oli tõkkejooksjana Eestis võitmatu üle 10 aasta (1961 1971) ning edukas ka rahvusvahelistes kohtumistes. · Eesmärk Alarühma eesmärk on kiirjooksu perspektiivne arendamine, mis võimaldab meie tippjooksjatele kaasaja nõuetele vastava ettevalmistuse foonil hea esinemise Pekingi 2008. aasta olümpiamängudel. Eesmärk on tagada Eesti kiirjooksualade kiire ja järjepidev areng, millega kindlustatakse Eesti kiirjooksjate hea nimi maailmas.
annaabi.ee 
