3. Juristiktsiooniaktideks-vastuvõetud riigi juristikatsiooniorganite poolt-kohtusüsteem Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda. Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahendidest. Anglo-Ameerika süsteemis tõrjub tavaõigusel põhinev üksikjuhu õigus seadusõiguse teisejärgulisele kohale. Kontinentaal-Euroopas on kohtu tava ainult siis tavaõigus, kui
3. Juristiktsiooniaktideks-vastuvõetud riigi juristikatsiooniorganite poolt-kohtusüsteem Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda. Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahendidest. Anglo-Ameerika süsteemis tõrjub tavaõigusel põhinev üksikjuhu õigus seadusõiguse teisejärgulisele kohale. Kontinentaal-Euroopas on kohtu tava ainult siis tavaõigus, kui