1. Autorist Niccolò Machiavelli sündis 3. mail 1469. aastal Itaalias Firenzes ja suri 21. juunil 1527. aastal. Ta oli renessansiaegse Itaalia poliitiline filosoof ja riigimees ja Firenze vabariigi sekretär. Ta saavutas oma kuulsuse tänu teosele „Valitseja“ (Britannica, 2016). Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid. Savonalora oli senise valitsuse, kiriku ja paavsti vastu ning valitses Firenzet. Tema isik oli Machiavellile „Valitseja“ üheks tegelase printsiibiks. Machiavellile olevat muljet avaldanud Savonarola õppimine ja retoorika. Veidi aja pärast munk hukati poomise teel ning hiljem põletati. Seetõttu
1. Autorist Niccolò Machiavelli sündis 3. mail 1469. aastal Itaalias Firenzes ja suri 21. juunil 1527. aastal. Ta oli renessansiaegse Itaalia poliitiline filosoof ja riigimees ja Firenze vabariigi sekretär. Ta saavutas oma kuulsuse tänu teosele ,,Valitseja" (Britannica, 2016). Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid. Savonalora oli senise valitsuse, kiriku ja paavsti vastu ning valitses Firenzet. Tema isik oli Machiavellile ,,Valitseja" üheks tegelase printsiibiks. Machiavellile olevat muljet avaldanud Savonarola õppimine ja retoorika. Veidi aja pärast munk hukati poomise teel ning hiljem põletati. Seetõttu