üksikaktideks.Õigusaktid avaldatakse neid kehtestanud institutsioonide nimel ametlikus väljaandes, Eesti Riigi Teatajas (RT) ja Riigi Teataja isas(RTL). Ametliku eriväljaandena võidakse avaldada mahukad süstematiseeritud õigusaktid, nt.seadustikud ehk koodeksid või nende kommentaarid. Õigusaktide liike iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ning rekvisiidid. Sõltuvalt õigusakti andjast (parlament, riigipea, valitsus) on need erinevad. Täiesti omaette kehtivad kohtu jurisdiktsioonilistele aktidele ehk vastava kohtu otsusele. Tänapäeval on õigusaktid kujunenud kontinentaalses õigussüsteemis põhiliseks õiguse allikaks. Punkt 2 Õigusaktide liigid: üld-ja üksikaktid Õigusaktid võib liigitada: 13 Tunnuse alusel, kas on tegemist õigustloovate või õigustrakendavate aktidega: 1. üldaktid (normatiivaktid). 2. üksikaktid (individuaalaktid).
väljaandes (Eestis: Riigi Teataja (RT); Riigi Teataja Lisa (RTL). Ametliku eriväljaandena võidakse avaldada mahukad süstematiseeritud õigusaktid, nt seadustikud ehk koodeksid või nende kommentaarid (seadustiku kommenteeritud väljaanne). Õigusaktide liike iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ning rekvisiidid. Sõltuvalt õigusakti andjast (nt parlament; riigipea; valitsus) on need erinevad. Täiesti omaette nõuded kehtivad kohtu jurisdiktsioonilistele aktidele ehk vastava kohtu otsustele. Tänapäeval on õigusaktid kujunenud kontinentaalses õigussüsteemis põhiliseks õiguse allikaks. P. 2. Õiguse allikad Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses : 1) materiaalses : sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile
annaabi.ee 
