otsused) ja juridiktsioonilised (kaitsvad õigusnormid) aktid 2) akti välja andnud organite järgi (seadusandliku, täitesaatva võimu, kohtuorganite, kontroll ja järelvalveorganite aktid . 41. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Inimese käitumine võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine. Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, on toime pannud deliktivõimeline isik ja on juriilidilise vastutuse aluseks. 42. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tahte suunatust tagajärgedele teo panemise hetkel. Olulised on teo motiivid ning eesmärgid. Subjekti teatavaid omadusi võetakse arvesse karistavate sanktsioonide kohaldamisel kas karistust kergendavatena või raskendavatena. 43
aktid 2) akti välja andnud organite järgi (seadusandliku, täitesaatva võimu, kohtuorganite, kontroll ja järelvalveorganite aktid . 31. Õigusloome organisatsioon, seadusandlik protsess Riigikogus. 32. Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Inimese käitumine võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine. Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, on toime pannud deliktivõimeline isik ja on juriilidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tahte suunatust tagajärgedele teo panemise hetkel. Olulised on teo motiivid ning eesmärgid. Subjekti teatavaid omadusi võetakse arvesse karistavate sanktsioonide kohaldamisel kas karistust kergendavatena või raskendavatena.
annaabi.ee 
