pensioniõigus, õigus töötu abirahale) c. Kasutamissuhted (elamu- ja kommunaalmajanduses, veega, soojaga ja energiaga rajanemisel, ühistranspordi kasutamisel). 3. Deliktsed haldusõigussuhted – moodustavad eraldi rühma. On seotud haldusõigusrikkumistega ja haldusvastutusega. 4.5 Haldusõigussuhete tekkimise, muutmise ja lõppemise alused. Haldusõigussuhe saab tekkida, muutuda või lõppeda juriidiliste faktide mõjul. Juriidilisd faktid on sätestatud õigusnormi hüpoteesis. Juriidilised faktid: Sündmused on niisugused asjaolud, mis oma tekkepõhjuste ja kulgemisprotsessi poolest ei sõltu inimese tahtest. Näiteks sünd, teatud vanusesse jõudmine, loodusõnnetus jne. Tegudeks loetakse inimese tegevust, s.h. ka teost hoidumist, kui seadus loeb selle juriidiliseks faktiks. Teos avaldub inimese aktiivne tahteavaldus. a. õigustoimingud – nt halduse üksikaktid b
tavaliselt hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Iga täisväärtuslik õigusnorm sisaldab endas üheaegselt nii asjaolusid kui ka õiguslikku tagajärge. Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda. Neid sündmusi või tegusid, mis nähakse ette normi hüpoteesis, nimetatakse ka juriidilisteks faktideks. Juriidilisd faktid tekitavad, muudavad või lõpetavad haldusõigussuhteid. Näiteks Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse järgi on igal Eesti kodanikul, kes on saanud 15-aastaseks, õigus saada pass. Siin on juriidiliseks faktiks isiku 15-aastaseks saamine (teatud ikka jõudmine) kui sündmus, mis annab õiguse saada vastavast ametiasutusest pass. Haldusõigusnormi hüpotees võib olla absoluutselt määratletud, s.t. et
tavaliselt hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Iga täisväärtuslik õigusnorm sisaldab endas üheaegselt nii asjaolusid kui ka õiguslikku tagajärge. Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda. Neid sündmusi või tegusid, mis nähakse ette normi hüpoteesis, nimetatakse ka juriidilisteks faktideks. Juriidilisd faktid tekitavad, muudavad või lõpetavad haldusõigussuhteid. Näiteks Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse järgi on igal Eesti kodanikul, kes on saanud 15-aastaseks, õigus saada pass. Siin on juriidiliseks faktiks isiku 15-aastaseks saamine (teatud ikka jõudmine) kui sündmus, mis annab õiguse saada vastavast ametiasutusest pass. Haldusõigusnormi hüpotees võib olla absoluutselt määratletud, s.t. et