realistlikult. Need teosed on lihtsad, kuid ehedad ning ilmekad. Üldiselt jätavad portreed sünge ilme. Maalidelt on tunda Köleri siirust oma vanemate kujutamisel. Teostel vaatavad kunstniku vanemad alla. Üks põhjendus vanemate allasuunatud pilgu kohta on see, et Köleri isa pimedus (nägemisvõimetus) silma ei paistaks. Köler kujutas oskuslikult ja tõepäraselt oma vanemaid, kahte südamikku, hingestatud taluinimest- kunstniku enda päritolu. Maastikumaalidest jäi mulle silma „Ai Jurii mõis Krimmi lõunakaldal“. Õlimaal valmis 1875. aastal. Maalil on kujutatud Krimmi ürgset mägimaastikku. Teose esiplaanil on varju jääva kalda rahnul paiknev kulliline. Valguse langemine teose keskel olevale mäele toob välja seal paiknevaid hooneid. Maali taustal on pilvedesse ulatuvad mäed. Köler on väga oskuslikult kujutanud varjude langemist. Võimsat ruumilisust on edasi antud õhuperspektiiviga. Varjude ja valguse langemine tekitavad sooja ja külma kontrasti
Napoli ja Capri saar). Näide: · Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad 5) Krimmi-ainelised tööd: 1870. aastate algul läks Köler esimest korda Krimmi külla tuttavale, sealne suurejooneline maastik jättis talle tugeva mulje, meenutas Itaaliat. Kuigi sel ajal valitses ka vene kunstis juba realism, jäi Köler Krimmi võimsaid maastikke, päikesetõuse ja loojakuid kujutades truuks klassitsismi ideaalidele. Näide: Ai-Jurii mõis Krimmi lõunakaldal Kokkuvõtteks võib öelda, et Johann Köler oli eesti rahvusliku kunsti üks rajajaid, kuigi suurema osa oma elust veetis ta väljaspool Eestit ja stiililiselt kuulub vene 19. sajandi akadeemilise kunsti esindajate hulka. Eesti rahvusliku kunsti sünni juures on tegevad ka veel kaks skulptorit August Weizenberg ja Amandus Adamson. Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on August Weizenberg (1837-1921) Elulugu: Pärit Kanepi kandist Võrumaalt. Õppis tisleriks