formaalselt määratletud reegel. 2. Juriidilise fakti mõiste ja liigid Lihtfakt on selline juriidiline fakt mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje. Liitfakt- on selline juriidiline fakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge. Juridiline e faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes. Juriidiliste tagajärgede saavutamiseks ei piisa vaid ühest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatAv faktidiliste asjaolude süsteem, kogum. Presumtsioon- Juriidiliste tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega. (teadmata kadunuks jäänud inimese surnuks tunnistamine) 3
Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused põhinesid tema määrustel. Rooma seadused olid kujunenud pika aja jooksul, alates 5. sajandi 12 tahvli seadustest, ja lähtusid eelkõige varem asetleidnud juhtumitest. Rooma õigus põhines eelkõige praktilisel kogemusel. Vabariigi lõpul ja eriti keisririigi algul hakati õigusalast materjali süstematiseerima ja ühtlustama. Moodustusid terviklikud seadustekogud ja kujunes selge juridiline terminoloogia. Roomlased panid seega aluse õigusteadusele. Rooma provintsid jagunesid ida- ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamine keel oli kreeka keel. Idaprovintsid olid kogu keisririigi jõukamad alad. Linnades säilis kreekapärane kultuur. Ladina keel levis vähe, olles kasutusel vaid riigivalitsemises ja õigusemõistmises
Kuid inimene on bioloogiline olend, aga jur isik ainult juriidiline värgendus. Õigustehniline mõiste st et juriidiline isik ongi see, mida seadusandja peab juriidiliseks isikuks. Pragmaatiliseks väga õige, kuna kohtunik otsustabki vmt. Aga samas ei selgita see juriidilise isku olemust. Kui tulle tagasi tsüsi § 24 juurde, sisi võime näha, et mis teooria on selle lause aluseks? (juriidiline isik on....) esimene ja neljas. Võib öelda, et juridiline isiku puhul, kui ütleme, et ta on seaduse alusel loodud.... (vt tsüssi) Jur isiku puhul võib lähtuda sellest, mis on tsüsis § 24 öeldud. 3.2 juriidilise isku õigusvõime ja teovõime Kui vaatame tsüssi, siis § 26 on jur isiku õigusvõime (võime omada tsiviilõigus ja kanda kohtustusi) ja kui võttelda seda §7 ga sisi see on sama, mis füüsilise isiku puhul. Jur isiku õigusvõime on oma olemuselt sama mis füüsilise isiku puhul. Juriidiliste isikute puhul on see
Kuid inimene on bioloogiline olend, aga jur isik ainult juriidiline värgendus. Õigustehniline mõiste – st et juriidiline isik ongi see, mida seadusandja peab juriidiliseks isikuks. Pragmaatiliseks väga õige, kuna kohtunik otsustabki vmt. Aga samas ei selgita see juriidilise isku olemust. Kui tulle tagasi tsüsi § 24 juurde, sisi võime näha, et mis teooria on selle lause aluseks? (juriidiline isik on....) esimene ja neljas. Võib öelda, et juridiline isiku puhul, kui ütleme, et ta on seaduse alusel loodud.... (vt tsüssi) Jur isiku puhul võib lähtuda sellest, mis on tsüsis § 24 öeldud. 3.2 juriidilise isku õigusvõime ja teovõime Kui vaatame tsüssi, siis § 26 on jur isiku õigusvõime (võime omada tsiviilõigus ja kanda kohtustusi) ja kui võttelda seda §7 ga sisi see on sama, mis füüsilise isiku puhul. Jur isiku õigusvõime on oma olemuselt sama mis füüsilise isiku puhul. Juriidiliste isikute puhul on
annaabi.ee 
