Paavst Gregorius IX-nda sellekohane eeskiri käib aga ,,ilmliku kohtuniku" (iudice saeculari) kohta (U. B. 145; v. ka U. B. 461: advocatum seu iudicem). Iseküsimuseks jääb muidugi ka, kas neid määrusi selgi korral tegelikult kohe suudeti maksma panna. Igatahes on Saaremaa piiskopi Heinrich II kirja järele 30. IV. 1293 (U. B. VI, 2760) mõlemal pool Pärnu jõge asuvate vastristitute otsekoheseks isandaks veel piiskopp või ordu (neophitorum, qui de juribus consuetis illo domino -respondebunt, sub cuius dominio sita est hereditas eorundem). On tõenäoline, et üks suur osa päriselanikke seisis veel otse maaisanda all (foogtide kaudu), teine osa vasallide all, kelle õigusi nende kohta hakati ühtlustama foogtide õigustega. Viimane liik kasvas ajaga. Kõige varemini said pärismaalaste "isandateks" küll Harju-Viru vasallid juba eespool märgitud põhjustel. Oma kirjas 24. VI. 1240 manitseb Taani kuningas Eerik IV kõiki,
d'Estouteville, kes oli Yvri ja Saint-Andry parun Marche'is, kuninga nõunik ja kammerhärra ning Pariisi prevoo, üsna õnnelik inimene. Juba ligi seitsmeteistkümne aasta eest, 7-ndal novembril 1465, tol komeedi1 aastal, sai ta kuningalt selle hea prevookoha, mida peeti pigemini lääniks kui ametiks. «Dignltas,» ütles Joannes Loemnoeus, «quae cum non exigua potestate politiam concernente, atque praerogativis multis et juribus conjuncta est.»2 Aastal 1482 oli imelik näha aadlikku kuninglikus ametis, mille asutamiskirjad ulatusid Louis XI väljaspool abielu sündinud tütre abiellumise aega Bourboni hertsogi sohi-pojaga. Samal päeval, kui Robert d'Estouteville Pariisi prevotees Jacques de Villiers' kohale asus, astus meister Jehan Rauvet härra Helye de Thorrettes'i asemele 1 0 4 ülemkohtu eesistuja kohale, Jehan Jouvenel des Ursins sundis aga Pierre de
annaabi.ee 
