* 1988 - Orav ei ööbi peaaegu terve aasta kodus, vaid käib ühelt miitingult teisele. Jalad kuluvad 5 sentimeetrit lühemaks ja pükse tuleb kärpida. * 1991 - Orav hakkab vene sõjaväelasi kandekotis üle Narva jõe viima. * 1994 - Orav lejab oma ajast viimase, täiesti pehkinud ja ussitanud tibla. * 1997 - Orav saab presidendilt korraga neli ordenit ja taob neist sepikojas sauna tarvis leiliviskamis kulbi. * 1999 - Oraval hakkab eesnääre jupsima ning ta ei tohi enam õlut juua. * 2001 - Orav on raskelt haige, kuid nähes telviisorist Putinit saab ta kohe terveks ning otsib pööningult üles oma vana kuulipilduja. * 2004 - Orav käib igal pühapäeval Toompeal laisku poliitikuid peksmas("Verine pühapäev") * 2006 - Viimane suurm töö orav tõmbab loomaaias elevandil hamba välja. * 2008 - Ivan Orav saab 100-aastaseks. 15
toimus börsikrahh ja üks filmikompaniidest läks panrotti ning eelarve vähenes. See on ka üks põhjus, miks film võeti üles mustvalgelt ja tummfilmina, kuigi olid võimalused juba paremaks. Eelistus oli see, et see oleks võimalikult autentne, kasutada natukene dokumentaalset lähenemist. Film on selgelt Murnaulik, (ekspressionism, mängitakse valguse ja varjudega, emotsioonidega). Algselt pidi operaatoriks olema Flaherty. Esimene stseen oli üles filmitud tema poolt aga kaamera hakkas jupsima ja ta kutsus appi hollywoodi operaatori, kuid selleks ajaks olid kahe mehe arusaamad muutunud ja ülejäänu võttis üles hoopis appikutsutud operaator. See on ka kohalik, lugu mille ümber filmi lugu on ehitatud. Tummfilmi probleem on see, et selleks, et sõnum vaatajani jõuaks, peab emotsioonidega üle mängima, mis võib jätta võltsi mulje. Filmis olid selged stereotüübid, kes head, kes halvad. Karakterid väga sügavad ja polnud mitmekesised.