väärtuste vahele. Neptuun on Maast 17 korda massiivsem, aga Jupiterist 19 korda väiksema massiga. Neptuuni pinna gravitatsioonist on suurem ainult Jupiteri pinna gravitatsioon. Neptuuni raadius ekvaatoril on 24 764 km, mis on ligi neli korda suurem kui Maa ekvaatori raadius. Eksoplaneetide otsimisel on Neptuuni nime kasutatud metonüümina, mis tähendab, et sarnase massiga planeete on tihtipeale kutsutud Neptuunideks, mis sarnaneb eri taevakehade Jupiteriks kutsumisele. 7 Neptuuni ja Maa suuruste võrdlus 8 Siseehitus Siseehituselt meenutab Neptuun Uraani. Neptuuni atmosfäär moodustab selle massist umber 5-10% ja kogu planeedi läbimõõdust umbes 10-20%. Atmosfääri alaosas on rõhk kuni 10 GPa, mis tähendab, et Neptuuni atmosfääri rõhk on Maa omast umbes 100 000 korda suurem. Atmosfääri alaosas kasvab
ka riigi päästja.Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja,kuna talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Varasemates müütides on Zeus õilis,kes nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid,kuid ei abistanud valelikke,kes tõotust ei pea.Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid,et oma truudusetust naise eest varjata.Abikaasaks oli talle taevajumalanna Hera. Roomas kutsuti Zeusi Jupiteriks. ZEUSI JÄRGLASED: Apollon ja Artemis emaks titaanide Koiose ja Phoibo tütar Leto Ares emaks Hera Dionysos(viljakuse ja veini jumal) emaks Teeba printsess Semele Graatsiad(Aglaia,Thaleia,Euphrosyne) emaks Eurynome Helena emaks Sparta kuninga Tyndareose naine Leda Hephaitos(sepakunsti jumal) emaks Hera Herakles(kreeka kangelane) emaks Teeba kuninganna Alkmene Hermes emaks Maia Minos,Sarpedon,Rhadmanthys emaks Tüürose kuninga Agenori tütar Europe
Teiselt poolt aitab seega kaasa ka kreeka filosoofia ja Rooma traditsioonide sulandumisele kristlikku tsivilisatsiooni. Nii nagu kristlased saavad kasu saada sekulaarsest filosoofiast, saab ka Rooma kasu õigest religioonist. Roomlaste peamiseks (kui mitte ainsaks) probleemiks peabki Augustinus seda, et nende jumalateenistus on kaootiline ning et nad pole teeninud õiget Jumalat. Kohati ta isegi samastab juutide Jumala roomlaste jumalaga, keda roomlased nimetasid Jupiteriks (roomlaste kõrgeim jumal, nagu kreeklastel oli Zeus). Roomlaste varasema religiooni jaotab ta kolmeks: müütiliseks, tsiviil ja loodusreligiooniks. Roomlased teenisid vaid valet jumalat, selles mõttes oli kreeklaste ja roomlaste saavutused kurjast, kuid teisest küljest, kui kristlus neid nüüd kasutab, osutuvad kõik roomlaste saavutused heaks. Kristlus polnud enam vaeste kalameeste religioon, vaid kristlusest oli asanud impeeriumi religioon (läbi mugandumise, kohandumise,
Teiselt poolt aitab kristlik tsivilisatsioon kaasa ka kreeka filosoofia ja Rooma traditsioonide sulandumisele. Nii nagu kristlased saavad kasu saada sekulaarsest filosoofiast, saab ka Rooma kasu õigest religioonist. Roomlaste peamiseks (kui mitte ainsaks) probleemiks peabki Augustinus seda, et nende jumalateenistus on kaootiline ning et nad pole teeninud õiget Jumalat. Kohati ta isegi samastab juutide Jumala roomlaste jumalaga, keda roomlased nimetasid Jupiteriks (roomlaste kõrgeim jumal, nagu kreeklastel oli Zeus). Roomlaste varasema religiooni jaotab ta 28 kolmeks: müütiliseks, tsiviil ja loodusreligiooniks. Roomlased teenisid vaid valet jumalat, selles mõttes oli kreeklaste ja roomlaste saavutused kurjast, kuid teisest küljest, kui kristlus neid nüüd kasutab, osutuvad kõik roomlaste saavutused heaks
annaabi.ee 
