moodustamiseks ja valmistati ette nende kaitse-eeskirjade eelnõud. Kaks viimast kaitseala asuvad, kusjuures eramaadel. 2006.a. andis keskkonnaminister välja määruse ,,Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse eeskiri" (muudetud 21.01. 2009) Kuigi lendorav on meil oma levila läänepiiril, on teda sellele vaatamata vaja kaitsta. Oleme ju võtnud endale kohustuse kaitsta looduslikku mitmekesisust ja lendorav on jupikene sellest. Teisalt on lendorav käsitletav lipuliigina, kes oma tavatu väljanägemise ja suurte mustade silmadega aitab tõmmata ühiskonna tähelepanu looduskaitselistele probleemidele. Samas on ta ka indikaatorliik, tema kohalolekut peetakse märgiks eriti väärtuslike vanade metsade olemasolust. Nii et kaitstes lendoravat, kaitseme me vanu metsi ja kaitstes vanu metsi kaitseme me paljusid teisigi taime- ja loomaliike.
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 See, et lapsendaja on kuriteo toime pannud, siis see tõstab kuriteo toimepanemist natukene, aga kui tegemist on bioloogilise vanema kuritegeliku käitumisega, siis see mõjutab palju enam. Sageli teevad üliõpilased järeldusvea, et lapsendatute uuringud näitavad, et bioloogilisel faktoril on tugevam toime kui sotsiaalsel faktoril. See järeldus on viga, sest see, et lapsendaja on kurjategija, see on sotsiaalsetest faktoritest üks väikene jupikene ning selle järgi ei saa teha järeldust selle kohta, kumb on tähtsam, kas sotsiaalne või bioloogiline. Uuritakse, kelle kuritegelik käitumine rohkem seondub lapse kuritegeliku käitumisega ning sel korral jah mõjutab bioloogilise vanema käitumine rohkem. Kui võtta lapsevanema mõju, siis see, et ta on kuriteo toime pannud, siis see ei tähenda automaatselt, et talt peaks tulema negatiivne mõju tema lapse tulevasele käitumisele. Ka need