Selle üks eesmärk on määratleda väikseimad tähendusüksused morfid. Morfidel on iseseisev tähendus või vähemalt grammatiline funktsioon ja tavaliselt esinevad nad paljudes sõnavormides. Morfianalüüsi meetod on sõnavormi segmentimine ehk foneemi- või tähejärjendi liigendamine. Liigendamise teel eraldatud osiste morfilisust saab kontrollida, kui võrrelda neid teiste sõnavormidega. Morfide piire ehk junktuure tähistatakse tavaliselt plussiga (+). Morfi määratlusse on lisaks tähendusele kaasatud ka grammatilise funktsiooni mõiste, sest tihti on morfide tähendust väga raske kirjeldada. Morfianalüüsi käigus tekib sageli tõlgendusprobleeme (Mitu morfi on näiteks eesti keele sõnavormis järjestamistelegi?). (võib öelda, et sõnad järg, järjestama ja järjestamine on tänapäeva eesti keeles leksikaliseerunud iseseisvateks lekseemideks.
Grammatiline sõna - fonoloogiline või ortograafiline sõna, mida on tõlgendatud vastava keele morfoloogilistele kategooriatele. Homonüümia - struktuuriline mitmetähenduslikkus 19. Morf, morfeem, allomorf. Morfoloogilise analüüsi objektiks on fonoloogilised või ortograafilised vormid. Selle üks eesmärk on määratleda väiksemaid tähendusüksused - morfid e formatiiv - generatiivses fonoloogias) Morfidel on iseseisev tähendus või grammatiline funktsioon. Morfide piire e junktuure tähistatakse tavaliselt plussiga (talu+s+ki). Morfide tähendust on tihti väga raske kirjeldada (nt luge+da). Segmenteerimine e foneemi- või tähejärjendi liigendamine (sõna väikseimad osised võetakse lahti) Morfianalüüsi on tihti väga raske tõlgendada. Mõned sõnad on leksikaliseerunud iseseisvateks lekseemideks. Morfipiirid võivad olla kas läbipaistvad (vastab nii struktuuriliselt kui ka semantiliselt selgelt üldreeglitele) või läbipaistmatu e opaakne.
annaabi.ee 
