Rangelt monoteistlikud on tegelikult ainult judaism ja islam. Hinduismis ja kristluses valitseb asjaolu, et ranget monoteismi eksitab usuline huvi, milleks on lunastus jumala inimeseks saamise kaudu. Seal kus on olemas poliitiline lokaaljumal ,läheb juhtpositsioon tema kätte. Esijumala kujunemisel mängivad kaasa puht ratsionaalsed kaalutlused, milleks on valitsevad eeskirjad ja usulised riitused. Esimeseks jumaluseks on võimalik tõusta jumalustel kelle käitumine on kõige reeglipärasem seega taeva- ja taevakehade jumalatel. Need jumalused, kes mõjutavad universaalseid loodusnähtusi paistavad suurtena. Universalism -rahvusvahelise poliitika tulemus, mida Jahve kõlbluse prohvetid kuulutasid, nii et Iisraeli hakati nägema Jahve kätt. Kristuse ja islami universalistlik monoteism on judaismi ajaloolised edasiarendused olid väga tõenäoliselt Iraani-välise mõjudega. Kõigile neile on omane eetiline prohvetlus.
· ülim tarkus- omadus, mis võimaldab jumalal olla kursis sellega, mis oli, on ja tuleb. Jumala kursisolek sellega, mis tuleb, teab jumal ette ILMA, et need oleksid ette määratud. Inimesel on vaba tahe otsustada mida ta teeb, jumal ei manipuleeri ja sellegi poolest ta teab ette, mida inimene otsustab. · ülim headus (kristlik)- ootus inimese suhtes ei ole selline, nagu enamikel jumalustel teistes religioonides, kes nõuab et talle toodaks ande või järgitaks tema seadust. Talle on tähtsam vastuarmastus inimese poolt ja selle vastuarmastuse ootamisega on probleem: inimesel ei ole lihtne mõista, mida tal on vaja teha jumala suhtes, kui see mida talt oodatakse, on armastus. Mida see vastuarmastus tähendab? Kas kummardamine, ohverdamine või tahab sisemist pöördumust, pühendumust talle nagu temal on teile? Ta nõuaks
annaabi.ee 
