Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12
Roomas, nad ise hakkasid rõhutama enda autoriteeti ja vastutust. Võimu tugevdas ka läbikäimine Frangi riigiga, tänu sellele kujunes Kirikuriik ja kirikukümnis, ehk kirikule makstav osa oma sissetulekust. Kiriku korraldus juba ammusest ajast peale oli kristlik maakond jagatud piiskopkondadeks eesotsas piiskopiga ja suuremateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskopiga, piiskopkonna keskust tähistas katedraal. Kohalikes kirikutes tegutsesid preestrid, kes korraldasid kirikuteenistusi. Jumalteenistustel aitasid ka teised kohalikud vaimulikud. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust visitatsioonide ehk külastuste kaudu. Kloostrikorralduse kujunemine mungad ja nunnad moodustasid kogukondi ehk kloostreid. Erinevate kloostrite sisekorraldus oli väga erinev, hiljem tekkisid ühtlased reeglid ehk Benedictuse reeglid. Suurt rõhku hakati pöörama jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäi soiku. Kloostritest kujunesid välja suured naturaalmajanduslikud
annaabi.ee 
