Zenoni lähtekohad mõnes mõttes vastandlikud Epikurosele, kuid tulemus suht sama. Jumalad on maailmas kõik ära määranud. Kogu maailm aon üks Zeusi poolt juhitud kosmopolis (maailmariik). Kõik toimub Zeusi tahte järgi. In-se hing on osa suurest makrokosmosest, mikrokosmos. Käib täiesti Zeusi poolt ettenähtud reeglite järgi ka hinges. Inimesel on mõttetu saatusele vastu hakata (nagunii ei saa) ja see on ka amoraalne (sest see on jumalst antud, seega hea). In üls on see, et ta peab leppima saatuse kui paratamatusega, mitte sellele vastu tegutsema. Selle läbi in vabaneb hirmudest ja saavutab hingerahu apaatia (kannatusetus). In vabaneb kannatusest jumaliku mõistmise läbi. Selleläbi saab saavutada ka õnne. In-d on kõik võrdsed selles osas, et on ühtviisi saatuse mängukannid ja saavad filosofeerimise kaudu apaatiani jõuda. Edaspidi hakati stoa fil-s rõhutama rohkem ka kohusetunnet
ei saa kustnikuks, vaid jääb alati tehnikuks. Mõisted maania ja entusiasm. 10 Maania= hullus. Maanial on kaks liiki: üks sünnib inimeste haigustest, teine aga sellest, et jumalik vägi viib inimese harjumuspärastest tavadets välja.Entusiasm= jumalast vaimustatud, inspireeritud seisund. Platon kasutab maaniat ja entusiasmi lähedases tähenduses jumaliku inspiratsiooni seisund, jumalst vaimustatud tegevus. Maaniaseisundis inimene unustab oma teadmised, samuti harjumuspärased tavad. See on kunsti vältimatu tingimus. Tõeline kunstnik ei tea midagi sellest, mida ta teeb. Kunst on jumalate and inimestele. Aga milleks inimestele niisugune hull märatsev and? Otsesõnu öeldes on muusikalised kunstid naudinguks. Aristoteles (384322 e.m.a) oli Platoni õpilane, omaaja nö entsüklopedist. Tema isa oli
annaabi.ee 
