Masisest elust ja filosoofiast ta seda ei leidnud. Et "ülimat hüvet" kui lõpmatut õnne ei ole inimesed suutelised omal jõul leidma, peavad nad Pascali kohaselt pöörduma jumaliku õnnistuse poole, mis neile Jeesus Kristuse läbi on antud. Ihaldatud lõpmatu õnne võib inimestele anda vaid lõpmastu objekt, milleks ongi jumal. Rusuva järjekindlusega annab Pascal maistele ja reaalsetele probleemidele illusoorse lahenduse jumalas. Jumalinimese Jeesus Kristuses, keda oma lõpmatu õnne nimel peavad inimesed armastama ja järgima, nägi Pascal kahe idee sünteesi: "Õnn meis" ja "Õnn väljaspool meid". Hoolimata õnne probleemi religioossest müstifitseeritusest Pascalil me peame nägema tema tõstatatud kõsimuste tähtsust ja inimhinge peent tundmist. Probleemide religioosne lahendus peegeldab varakodanliku ühiskonna võimetust kindlustada inimväärne elu miljonitele inimestele
" (JUNG 1977:35) Jungi mõtte voolavuse tõttu on tegelikult vahel raske vahet teha, kus üks teema läheb üle teiseks. Nii ka siin, kui ta räägib teadvustamatusest või juba arhetüüpidest. (Neid käsitleme allpool.) Kollektiivne alateadvus on ,,anum", mis sisaldab kõike minevikus kogetut, sealhulgas nende kogemustega seoses tekkinud kujundeid ehk arhetüüpe. Jung selgitab, et ka kristluses esinevad kujundid nagu näiteks rist või dogma nagu jumalinimese sünd neitsist, pole kristlusele eriomased, vaid pigem on tegemist varemesinenud sümbolite tähenduse intensiivistamistega spetsiifilises kontekstis. Kõige selle allikaks on teadvustamatus ehk kollektiivne alateadvus. ,,Need ilmnevad sama tihti ka paganlikes religioonides ning üle selle võivad nad ilmuda kõikvõimalikes variatsioonides kui psüühiline fenomen just nagu kauges minevikus ilmusid nad nägemustes, unenägudes või transis. Sedasorti ideid ei leiutata kunagi
annaabi.ee 
