hetkel tegelase saatust. Sekkumisest tulevad ka tegelastel äkilised ja pulsiivsed otsused. Jumalate sekkumine müütides on ka kunstiliseks võtteks, kui tahetakse suunata tegevuskäiku vatavaltmütoloogilis-eepilistele traditsioonidele. Jumalad sekkuvad ka siis kui tegevuse loogikast või lauliku-kuulajaskonna tahtestn tulenevalt võiks olla teistsugune lahendus. Erinevalt inimestele on jumalad surematud, kuigi haavatavad. Inimene sõltub täielikult jumalete tahtest. 5 4.KANGELANE EEPOSES Paljudel rahvastel on eeposeid mille tegelasteks on kangelased. Eepostes kirjutatakse jumalatest ja inimkangelastest. Jumalad on eepostes halastamatud, inimestele sageli vaenulikud ja oma tegudes etteaimamatud. Kangelased on tugevamas tavainimestest ja nad paistavad oma vapprusega silma. 6 4.HOMEROS JA HESIODOS
Korraldati olümpiamänge ja olümpiavõitjad ei toonud kuulsust mitte ainult endale vaid ka oma linnale, neile püstitati ausambaid ja kodulinnas ootas neid vääriline autasu. 6.Milliste eluvaldkondade jumalad olid: Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal (jumalate valitseja), kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla ja üleastujat ootas karm karistus Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal Dionysos viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Hephasitos jumalete sepp, lonkur tulejumal Poseidon torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal Aphrodite ilu-, armasuse- ja viljakusjumalanna 7.Kes olid ja millega on läinud ajalukku: Homeros oli pime laulik, kellel on omistatud kaks eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Perikles oli Ateena riigimees. Ta kindlustas Ateenas demokraatliku korra. Sophokles oli tragöödiakirjanik, tema kõige tuntum teos on "Kuningas Oidipus" Aischylos oli 5. sajandi kuulasim Ateena tragöödiakirjanik. Ta pani oma kangelasi
annaabi.ee 
