Kreeka ja Egiptuse religiooni erinevused Egiptuses tuntakse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Preestrid olid ühiskonna kõige haritum osa. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegemis mõne pühaks peetud looma või linnu jumaldamisega. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimese moodi, neid kujutleti suure perekonnana. Kreeka jumalate peamiseks elupaigaks oli Olümpuse mägi. Kreeka tähtsaim jumal oli Zeuz taeva-, tormi- ja äikesejumal, Egiptusel aga päikesejumal Ra. Kui tekkis uus riik, sai tõeliseks peajumalaks Amon-Ra, kelle tähtsaim pühamu oli Kornaki tempel. Egiptlaste jumalatel puudus üldkehtiv süsteem, mitme jumala tunnused kattusid suurel määral.
hiiglaste uus kodumaa. Asgard muutus jumalate riigiks. Keskele jäi Midgard. Rannikult leitud jugapuust ja jalakast lõid jumalad ka esimese mehe Ask´i ning esimese naise Embla. 7.2 Maailma puu Yggdrasil, maailma puu, hoidis taevast üleval. Tema juured olid Asgardis, Jotunheimis ja Niflheimis, surnute külmas maailmas. Jumalad kohtusid iga päev nõupidamisel selle puu all, Saatuse kaevu lähedal. Yggdrasilist ja maailma puust rääkivad lood on seotud taeva jumaldamisega varasemates uskumustes. Öeldakse, et vanad saksid jumaldasid Irminsuli, ,,sammast, mis hoidis taevast üleval", soome mütoloogias viiteid Sampole, mis oli arvatavasti sarnane ,,taeva puuga". Yggdrasil võis olla ka viide taevale tema ,,saba" ehk Linnutee oli öises taevas näha. Viikingitel on legende, mille kohaselt saatsid puuokstel elav kotkas ning juurtel pesitsev madu üksteisele jutuka orava vahendusel solvanguid. Sellised lood võisid algselt olla ehk
annaabi.ee 
