Nende nähtuste puhul ei saa tegelikkuses tõestada, et üks neist oleks vanem või noorem. Ka definitsiooni religioon on usk üleloomulikesse nähtustesse on kritiseeritud. Võib öelda, et see on uusaja Euroopa mõtlemise konstruktsioon. Religioon võib olla suunatud ka elavatele loomadele. Religiooniteaduses puudub ka üldtunnustatud jumala definitsioon. Religioon ei pea olema suunatud jumalatele, seega loodi uus definitsioon mõiste kaudu püha/pühadus: religiooni olemus ei peitu jumalausus, vaid teatud pühadusega, mis väljendub kõigis religioonides, mis erineb argisest, kohtumist millegagi, millega kaasnevad emotsioonid. Sageli pole aga ka piir püha ja argise vahel kergesti hoomatav. Vahetegemine kultuuri ja religiooni vahel pole enamiku kultuuride jaoks hoomatav. JACQUES WAARDENBRG: Religioon on orienteerumissüsteem, mis aitab inimesel maailmas orienteeruda, maailma ja elu mõtestada ja praktiliselt korraldada. On teisi
ja mitteteistlikud (kujutlus taolistest jumalatest võib olla olemas, kuid ta on teisejärguline, põhitähelepanu on loomadele, taimedele, esivanemate hingedele jne) 19. sajandil uurijad sõnastavad palju religioonivorme nt animism (usk loodusobjektide ja -olendite hingestatusse) ja totemism (usk inimkonda suhetesse teatud loomade ja taimedega) 20. sajandi esimesel veerandil kerkib esile uus mõiste püha või pühadus. "Religiooni olemus ei peitu jumalausus, vaid pühaduse kogemuses." Religioon on inimese elamuslik kohtumine pühaduse tõelisusega. numinoosne nuumen on ebaisikulise jumala vägi, mis annab endast inimestele märku. Pühadus on ambivalentne. Kaks poolt: ühelt poolt on pühadus ligitõmbav, kuid samas ka hirmutav (nt inimesed näevad põrguilmutusi, hirmujumalad). Religioon kui nähtus on kompleksne. Religiooniteaduses ei ole religioon ja usk üks ja see sama. Usk on ühe inimese, grupi või
annaabi.ee 
