maailma armastusjuma- lanna. Antiikmütoloogia legendi järgi haavas Kronos sirbiga oma magavat isa Uranost. Tükike jumalatesoo esiisa ihust, mille tagajärjel pol- nud enam võimalik Uranosel lapsi saada, kukkus Kythera saare juures merre. Sinna, kuhu
Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised. Üks kuulsamaid Botticelli maale on "Venuse sünd", mille Lorenzo de Medici kunstnikult oma maamaja tarvis tellis. "Venuse sünd" on sümboolne lugu sellest, kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub maailma armastusjumalanna. Venuse sünnihetk on jäänud minevikku. Antiikmütoloogia legendi järgi haavas Kronos sirbiga oma magavat isa Uranost. Tükike jumalatesoo esiisa ihust, mille tagajärjel polnud enam võimalik Uranosel lapsi saada, kukkus Kythera saare juures merre. Sinna, kuhu see kukkus, tekkis vahulaik, mis kasvas ja kasvas, kuni äkki hüppas vahu seest välja tütarlaps. Botticelli maalil ,,Venuse sünd" on olevikulised märgid näiteks see, et kõik figuurid hõljuvad ja liiguvad, otsekui sidudes selle läbi olevikulist hetke tulevikuga. On tähelepandav, et renessansiaja
Ent kõigele tuleb kord lõpp. Ühel päeval vihastus Uranos oma laste, titaanide ja sajakäeliste hiiglaste peale. Nad polnud tema vastu küllalt aupaklikud ja seepärast otsustas ta neid karmilt karistada. Maa, nähes Uranose raevu, langes tema ette põlvili ja palus, et ta neile andestaks. ,,Mu isand," hüüdis ta, ,,kogu maailma isand! Ma palun sind, anna meie lastele andeks ja ära kutsu õnnetust kogu jumalatesoo peale!" Kuid Uranose viha oli hirmus vaadata. ,,Jumalate ema," vastas ta, ,,kui lapsed ei austa enam oma isa, ei pea nad ka päevavalgust nägema. Kui ma jätan nad karistamata, võivad nad taas minu vastu astuda ja mind isegi jumalate aujärjelt tõugata." Nõnda lausudes avas ta maapõue ning paiskas titaanid ja sajakäelised hiiglased Tartarose pimedasse sügavikku, kus pole päevavalgust ega ka mitte öö hämarat varju, vaid tihe, pilkane, lõputu pimedus.
annaabi.ee 
