pole antireligioosne) - edasisuunav (vastutus probleemi lahendamisel on Jumalal) - liituv (partnerlus Jumalaga, in näitab üles omapoolset aktiivsust oodates Jumala sekkumist) 17. Toimetulek poliitilise repressiooni järgse traumaga Lehtsaare ja Noore uurimuse (2003) põhjal. - enamike repressioonide all kannatanud inimeste jaoks on usk olnud toimetulekuks oluline - esmatähtsad on vaimulikud tegevused ja kaitse otsimine (rajanevad isiklikul jumalasuhtel) + usulise toetuse otsimine (inimsuhted) - usu mõtestav funktsioon tagaplaanil 18. Halastaja samaariamehe eksperiment. - kiirustamine pärsib abistamiskäitumist (kellel kõige vähem aega, see pööras tähelepanu kõige vähem) - teema, millele inimesed mõtlesid, ei mõjutanud oluliselt abistamiskäitumist - usuline orientatsioon ei avaldanud abistamiskäitumisele mõju 19. Abistamisprotsessi ja religiooniseos Gromi (2007) järgi.
pastoraaldiagnostikaks. Pastoraaldiagnostika käigus saadakse informatsiooni selle kohta, missugune on religiooni mõju inimese hingeelule ja käitumisele. Vastavalt sellele, kuidas religioon mõjutab inimese eluga toimetulekut, on võimalik rääkida funktsionaalsest ja ebafunktsionaalsest religioonist. Lihtsustatult võiks öelda, et funktsionaalne religioon annab inimesele elumõtte, aitab kujundada adekvaatse enesehinnangu, toetab püsivate inimsuhete kujunemist, rajaneb isiklikul jumalasuhtel, aitab elada ühiskonnas vastutustundlikult ja aitab eluraksusi mõtestada. Ebafunktsionaalne religioon pärsib eelnimetatud kvaliteete. Lihtsustatult võib öelda et funktsionaalne ehk eluterve religioon aitab inimesel elu ja iseendaga toime tulla. Ebafunktsionaalne ehk ebaterve religioon takistab inimest elu ja iseendaga toimetulekul. Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon.
annaabi.ee 
