kirjakeele seisukohalt. Tnu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema petamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lpuks eestlaste lugemisoskus mrkimisvrselt krge. Tnu grammatikaraamatutele htlustus eesti keel, mis ti lihtsuse keele ppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasna levimine ning usust saadi paremini aru. Veti kasutusele ka uued grammatikad (niteks Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis ilmus 1693.aastal ning Heinrich Stahli eesti keele grammatika, mille ta koostas 1637.aastal ja mis oli htlasi ka esimeseks eesti keele grammatikaks). Kokkuvtvalt vib elda, et Rootsi aeg oli haridus- ja kultuurielu arenguks soodne. Eriti thtis oli see eestlaste hariduse arenduse poolest. Ma arvan, et Rootsi
Eeskuju veti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei kinud koolis. Hariduse osathtsus vhenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid lesthendusi, mberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vhe. Kirjakeeleks oli ladina keel. Leidus neid, kes tundsid laialdasemat huvi oma elupiirkonna suhtes. Mdid ja muinasjutud silisid Euroopa realadel (Iirimaa, Island). Kirik ei suhtunud mtidesse hsti ja need kuulutati valeks. Nende asemel pdsid vaimulikud edasi kanda jumalasna mtide jms asemel. realadel silis folkloor paremini. Islandi eepika: Vanem Edda teadaolevalt vanim Germaani ja Phjala himude leskirjutis, mlestis, primused ja mdid. Kirja pandud Islandil. Silinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rndamise aega vi veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku ksitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturkivad, tegelased sama. leskirjutamine polnud sstemaatiline. Tegemist kahte tpi lugudega: hed on jumalatest
annaabi.ee 
