Keskaja Islandi kirjandus Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on ,,Vanem Edda". Edda luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. saj pärit Codex Regius. Edda laulude autoreid ei teata ja laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Arvatakse, et laulud on kirja pantud 11.-12. saj, aga kogumiku käsikiri koostati 13.saj. Süzee Edda laulud jagunevad kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumad jumalalaulud on nt: Völuspá ( Nägijatari kuulutus); Hávamál (Õilsa ütlemised). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest ning jagavad inimestele õpetussõnu. Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Tegelased Tegelasteks on hiiud ja nendega sõjajalal olevad aasid.
Achilleus Achilleus keeldub lahingutes osalemisest Sureb Achilleuse sõber ning ta naaseb Achilleus tapab Trooja kuninga poja Hektori Sumeri "Gilgames" Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja. Eepos räägib tema seiklustest ning inimeseks jäämisest. Käsitletakse ka surma ja surematust. Gilgames otsib surematust, kuid peab leppima sureliku rolliga. Skandinaavia "Vanem Edda" See on kogumik Skandinaavia mütoloogilisest luulest. Autor ei ole teada. Jumalalaulud inimühiskonna tekkimine ja hävimine jumalate ja üleloomulike olendite tegemised jagavad õpetussõnu Kangelaslaulud germaani rahvaste muinaskangelased Soome "Kalevala" Koostas Elias Lönnrot soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal. Keskmes on tegelaste võitlus rikkust ja õnne toova imeveski Sampo pärast. Esmatrükk aastal 1835. Tänan kuulamast!
müütilided loomad. Eddaluule on säilinud mitmes käsikirjas. Eddalaulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, 6 Eddalaulud võib jagada kahte rühma: jumala ja kangelaslauludeks. Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Noorem Edda (ka proosaEdda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab
arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundri Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Edda-laulud võib jagada kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumateks jumalalauludeks on Völuspá (Nägijatari kuulutus), Havamal (Õilsa ütlemised), Rígsula (Rígri lugu), rymskvia (Thrymri lugu). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja
annaabi.ee 
